Tänasel talgupäeval talgutasin ikka oma aias, ei saa siin ka elu lõpuni kõik nii valmis, nagu tahaks. Ja kõige põnevam nende toimetuste juures on see, et kui õhtul magama minnes mõtled peakolus järgmise päeva plaanid ette ära, siis alatihti kõik see muutub. Eile hommikul pakkisin omad tööriistad kärusse ja sõit taha aeda longus metsvitsa välja kaevama võis alata.
Longus metsvits on vallutanud sellise meeletu ala juba aastaga.
Aga teele ette jäi me väike tiigike ja kuna sealt sai see katkujuur välja juuritud ja ümbrus korrastamata, siis asusin kõigepealt seal tääle. Ja see kõigepealt oli just terve päev. Ja kaks päeva oleks veel teisel pool tiiki mütata vaja. Alustuseks oli vaja kõike natuke laiemaks kaevata, siis kõik uuesti läbi kaevata. Siis oli vaja kive tuua, et paar rada tiigini kividega kindlustada. Kuumal ajal on ikka vaja tiiki puhastada ja siis tambi lillede otsas. Nüüd on, kuhu astuda. Istutasin mõne angervaksa, rodgersia, kanakoolet. Sügiskrookuseid oli ka miljon, osa sõitis prügisse ja üks päevaliilia puhmas läks ka komposti. Need laienevad ka meeletu kiirusega. Nüüd sain päris paraja jupi, kuhu miskit uut istutada. Ainult et mida? Ootan lahkelt soovitusi madalate taimede osas, mida tiigi ette istutada, soovitavalt laialehist. Bergeeniat seal juba on, kas peale hosta miskit veel leidub? Järgmisel nädalal tuleb hakata võhumõõkasid välja kaevama. On küll ilusad, kui õitsevad ja lehestikul ka viga pole, aga puhmas vananeb küllalt kiirelt. Samuti see meeletu külv, tiigist kivide vahelt koukisin neid sadu välja. Ja pärl-hõbeleht on ka teisel kaldal laiutama hakanud. See on üks tüütu kaevetöö, aga ette pean ta võtma. Tiigi eesserv sai eile õhtuks siis selline.
Täna jäi ka metsvits kaevamata, sest hommikul vaatasin aia taga suurt peenart ja see oli kohe kole. Eks varsti on käes ju pidev külaliste saagimine ja see kohe esimene pilt kogu aiast. Seega põrutasin oma killavooriga aia taha. Mul on seal eesääres olnud juba mitmeid aastad erinevad liivateed ja kuidagi isu sai neist täis. Jätsin küll igast sordist ja liigist mütaka, kuid massid kaevasin siiki üles. Ja mul aina tekib ruumi uutele tulijatele ja see mulle meeldib. Las olla praegu tühi, küll igasse kohta leiab kellegi. Seal oli mul ka Muhedikult aastaid tagasi saadud valgeõieline pojeng. See oli üldse üks ilusamaid pojenge, mida näinud olen, aga eelmisel kevadel ta elumärki ei näidanud. Siis kaevasin ta õles, aga kuna juurikas tundus terve olevat, panin mulda tagasi. Lootsin, et võttis aastakese puhkust. Aga kui teda sel kevadel ka ei tulnud, siis kaevasin täna jälle ja oh õnnetust - suurem osa juurikast oli must, süsimust. Ainult üks 6-7cm jupike oli kenasti valge ja valged juured ka all. Selle musta osa panin põletusse, aga selle, mis tervena tundus, panin põllule mulda. Kas oli see mingi haigus või niisked talved, seda ma küll ei tea.
Siis oli mingi nelk mul seal aastaid eesääres. Aga nelkidega mul eriti sooja suhet ei ole ja olen teda ammu tahtnud minema visata, aga siiani ei ole raatsinud. Aga täna kaevasin selle ka välja ja ohoo, mul jälle ruumi juures. Kuigi see vihmasadu kimbutas iga natukese aja tagant, jõudsin pool alast tehtud. Homme jätkan. Üks põõsasmaran ka vaja sealt välja kaevata, need põõsad vananevad ka küllalt kiirelt.
Selline see osa täna sai.
Külvasin sel kevadel ka verevat vesikanepit, liiki. Ja üks on mul kirjude lehtedega. Igatahes 'Variegata'. Jätan selle endale, vaatan, kas kirjud lehed ikka säilivad.
Kartulid sirguvad jõudsalt, varsti lähevad õitsema.
Minu seitsmest Trilliumist üks läheb õitsema. Teisel on leht välja ja ülejäänud 5 on võtnud kohe mitu aastat kohanemiseks, vist, kui ära pole mädanenud just.
Ameerika kullerkupp õitseb varakult. Imearmas nups on.
Eelmisel aastal vist Rahutu rahmeldaja tõi mulle mugul-murtudsüdamekese ja temake õitseb. Aga õnnetuseks olen ta ühele tulbile peaaegu otsa istutanud. See viga tuleb sel aastal parandada.
Murtudsüdamekestest veel natuke. Eelmisel aastal ma jagasin 'Red Fountain'i taime kohe paljudeks juppideks ja istutasin kohe maha. Õnnelikud nad just ei paistnud, aga nüüd on kõik püsti ja mul päris paras laik teda. Ja 'Aurora' oli mul ka väga vale koha peal, teisaldasin selle ka sügisel uude elupaika. Aga ju siis jäi jupike juurt vanas kohas mulda ja see sirgub ka usinalt. Vot on vintsked sellid!
Eelmisel aastal Edromist tellitud Ranunculus alpestris õitsemas.
Nii palju siis tänasest, homme jälle uued tegemised.
See on kuidagi tuttav, et hakkad nagu ühte kohta aias minema aga jõuad teise :) Hea, et ma pole ainuke :D
VastaKustutasama siin :)
KustutaKüll võib mõni inimene tubli olla. Ma ei taha oma aia poole vaadatagi, naat on otseses mõttes poolde põlve, aga kuna kliendid karjuvad ja tellimuste pakk kaalub kilo ringis ja iga päev tuleb juurde, ei saa oma asjadega üldse tegeleda.
VastaKustutaHea on teiste toimetamisi lugeda.:)
VastaKustutaAga kui sa juba küsisid, siis tiigi kaldale soovitaks toda roomavat astilbet Hiina astilbe `Pumilo`. Teeb kena lehestikuga lapikese ja pole ka õitsedes kõrge. Ja peaks sobima ka topeltõieline varsakabi. Minul on ta nimetu, teeb kena lehekuhila ja on õitsedes puhas kullameri. Teen pilti kui õitsema läheb. Väga vähenõudlik ja ilus taim. Kollane lauk sobiks sinna, mõni viisakamalt käituv kurereha, Stella de Oro, kuningakepid, madalad inkarvillead, kerapriimulad jne
Aed on protsess, see ei saagi mitte ilmaski valmis :)
VastaKustutaTiigi kaldale ma laukusid ei paneks, nad kõik külvavad korralikult, aga, et seal mingit rütmi tekitada ja et ta liiga lamedaks ei muutuks, istutaksin mina mõned uhked kõrrelised. Sinihelmikatest saaks ilusa grupi, ei nad külva ega laiuta, aga tuules voogavad kenasti. Kontrastiks võiks seal siis ka mõni rodgersia või kobarpea olla. Et veesilm paistaks loomulik ja veidigi looduslikuma olemisega, siis ma ei istutaks sinna mitte ühtki kuivalembi.
Mõni taim on selline, et enda täies ilus näitamiseks peab teda palju olema, üks selliseid on longus metsvits, äkki leiad talle koha, kus ta laiutada võiks. Ilus õitsemise ajal ja ka pärast seda, kui ta varred punaseks muutuvad.
Lisaks kõigile mainitud sobivatele taimedele soovitaks veel alpi- ja pehmet kortslehte, aga ka ilusate suurte lehtede ja veel ilusamate õitega ubalehte, kes nii vees kui ka kaldal kasvades katab kenasti tiigi serva ülemineku. Ja veel on mul tiigiservas erinevad load ja lühikarvaline kastik, ilusad mõlemad. maurus
VastaKustutaKas ubaleht laieneb või püsib mõõdukalt paigal?
Kustutaubaleht laieneb küll päris jõudsalt, aga teda on üsna lihtne ohjes hoida, tema risoome (ilmselt on need risoomid) ära murdes. Igatahes mul pole ta metsikuks läinud. Väga ilus on tiigi kaldal ka punaseõieline bergeenia, ta on madalam ja tal on väga ilusad punased nahkjad lehed (sordinime kahjuks ei tea, Calmiast ostetud, ammu).
KustutaMõnus lugemine ja tuli nii tuttav ette. Tegin ka ruumi ja saatsin ka komposti. Veesilmale annab ikka tublisti juurde, kui see kividega ära vormistada, ilus!
VastaKustutaPojengile hoian pöialt!
Väga ilusad peenrad ja mis seal siis ikka kui mõni asi saab enne tehtud :). Minul kipuvad planeerimata tegevused alati paremini sujuma kui need, mida ette-taha pikalt mõeldud-planeeritud sai... ;)
VastaKustutaMõnusad suvised pildid ;)
VastaKustuta