Jaanid läbi ja jõulud ukse ees

Suured pühad siis sel suvel läbi ja eks paljudele tundub, et ka suvi möödas. Tegelikult suvi ju alles algas ja ega ta tulemata ikka ei jää, küll seda sooja ka saab.
On ääretult tänuväärne, kui aeda külastab selline tegelane, kes oskab kõike vaadata enda pilgu läbi ja teha ka märkusi ja ettekirjutusi. Ega sest kiitmisest ju kasu ei sünni, ainult nina läheb püsti. No vot ja minul oligi nüüd selline kogemus, et oli Eneli, kes oskas ja märkas väga paljusid vigu, baktereid, seeni ja mida kõike. Nüüd kohe tean, et sel talvel pean seda ise rohkem uurima ja puurima, minu kooliharidus on selle koha pealt küll väga nõrk.
Esimene asi, et pinnas on liiga happeline. Seda näitas juba nälgheina sagedane esinemine. Ja kusjuures - juba eelmisel aastal vaatasin, et miskit on mäda, et istutusaladele tekib suuremas koguses sammalt. Aga nagu aju oleks lukus olnud ja silmad kinni - korjasin sambla ära ja vapralt edasi. Igal asjal on ju põhjus ja sellesse ma ei tahtnud, ei osanud või ei viitsinud süüvida. Eile abeelia lehti vaadates ja õhtul Elle viitele tuginedes, sain kõigele veelkord kinnitust. Tuha ja liiva segamisega ma juba alustasin, aga kust sa võtad keset suve seda tuhka sellises koguses. Istutusalasid ju sadu ruutmeetreid (kõigis ei ole muld sama, silmaga näha ja umbrohtude järgi tuvastatud). Õnneks on müügil 10kilostes kottides aia- ja murulubi. Vot seda ma nüüd maale tarin ja mulda segan.
Teiseks oli mul väga uhke cotoneaster horizontalis, ta tõesti oli ilus, aga kevadeks oli nagu vana rääba-Kusti. Lõikasin teda küll väga tugevasti tagasi ja pidasin kõike talve süüks. Samas, oleks pidanud kohe fotod tegema ja targematelt nõu küsima - suure tõenäosusega oli tegu hoopiski ühega paljudest bakterpõletiku vormidest. Täiesti laastamata tundus ainult üks oks, aga ei riskinud ma ka sellest haljaspistikut teha, sest mine neid haigusi tea. Vähesel määral oleks haiguse levikut pidurdanud kartuli lehemädaniku tõrjevahendid ja Aliette. Ei ole võimatu, et tänu sellele bakterile läks hingusele ka mu suur ja vana cornus alba 'Elegantissima'. Kindel ei ole, aga võimalik on. Tulle kõik jäägid, kõik labidad ja käärid lasin ka tulest igaks juhuks läbi.
Kolmandaks see Luua päritolu hydrangea macrophylla - sel aastal ääretult kehv ja kidur. Mina idamaatark ajasin aga kõik talve süüks, tegelikult võib viga olla hoopiski selles, et mullas oli raua ja magneesiumi puudus. Kõike vaja jälle ostma minna ja maasse segada, sest kodust ei leidnud ma midagi.
Conica põhjakülg kiskus hästi nõrgalt pruunikaks, aga kuna ma okaspuude poolelt eriti hakkaja ei ole, siis ei pööranud sellele erilist tähelepanu, aga....kedriklest redutas varjupoolsel küljel. Üle kolme päeva läheb nüüd roheline seep peale.
Tuhkpuuhekis (teatud väikesel jupil varjus) pesitsesid võrkudes võrgendkoid, kes tuleb siis kas kokku koguda (mis on parajalt jälk ettevõtmine minu jaoks) või siis võrgud veega purustada, et linnud neile ligi pääseks.
Samuti olid mul väga viletsad Pachysandra terminalis-e eri sordid ja ka neid pean Aliettega pritsima. Sest kogu see jama võib nakatada lumeroose.
Vot selline teadmiste kogumise päev oli siis ja ehk kellelgi on selle lugemisest ka kasu, sest kõike ei jõua ilmaski ise teada.
Aga meil sajab jälle lund ja varsti on jõuluvana ka uksele koputamas!!!

Tipmine puksrohi näitab kosumise märke.