Jõuluks meil kõrgeks kasvab rohi,

uueks aastaks rinnuni on hein... Nii kipub sel aastal küll olema. Tagumine aiaosa läheb igatahes talvele vastu tunduvalt pikema muruga kui peaks. Parim oleks kuni 5cm kõrgune muru, aga arvan, et meil küll juba umbes 8cm kõrgune. Aga no enne jõule ma enam niitma ka ei hakka, saagu siis mis saab. Selle nädala olen siis tegelenud nii rohimise kui kaevamisega. Kui ikka enne järgmise nädala lõppu külmaks ei lähe, siis jätkan nende töödega. Kui algul oli plaanis enamus püsikuid pealt lõikamata jätta, siis sellise niiske ja sooja ilma jätkudes ma siiski siit ja sealt neid lõigun. Pealsed lihtsalt lähevad mädanema ja ega selline lödi taimejuure peal ka lund korjata ei aita. Mis tugevamad, neid ma ei puutu. Suurt püsikute istutusala aia taga rohisin terve päeva (nii palju, kui silm seletas ses hallis ilmas) ja eks siis tuli ka üht-teist ära lõigata. Ja mis ma siis leidsin - sügisel mulda pandud koonuslaugud reas, kõik umbes 5cm pikad. Ei ole mul enne koonuslauke olnud, ehk peavadki sügisel üles tulema, küüslaugud tulevad ju ka sügisel. Neid lauke panin ka kolme erinevasse kohta, kus ülejäänud said, ei mäleta, pean otsima, sest kirjad said juurde.

Kaks päeva olen siis kaevanud. Mu taimede ettekasvatusplatsike on mõõtudega 5*16m, pool sellest on külvide, pistokste ja mõningate püsikute ja põõsaste all ja pool ootab külve, pistoksi jms. Igatahes kaks päeva kaevasin ja rohisin ja eile enne pimedat lõpetasin. Kevadel jälle kergem. Platsil on ka 5 seemnest külvatud budleiat, mis ootavad kevadel alalisele kasvukohale istutamist. Need jätan talveks pealt lõikamata ja mulda kuhjasin veits juurte ümber. Samas on see ala tuultele avatud koha peal, vaatan kui tugev see Inglismaal umbrohuna käituv budleia seemnest külvatuna siis on. Budleiade kõrval on hariliku kuldvihma seemikud, ka päris suured. Siin teadjamad arvavad, et ei ela talve üle. No ei tea, mulda ümber juurte natuke kuhjasin, ehk peaks ka mõne kuuseoksa lume püüdmiseks maasse sorkama, kuigi seal lagedal on lund alati palju, kui teda üldse on. Ja siis on seal veel 6-7 seemnest külvatud veigelat. Need ka umbes poole meetri kõrgused. Kahjuks ma ei tea, mis veigelad need on. Seemnemaailmast sai kaks erinevat veigelat eelmisel talvel tellitud, üks oli jaapani ja teine varajane veigela. Milline neist tärkas, vot ei tea. Lehtede järgi pakuks pigem jaapani veigelat, aga kindel ei ole. Need jäävad talveks budleiade kaissu, vast elavad ka talve üle. Ja siis kevadel vaatan, millised õied neil on.

Taimedele kuuseoksi veel vara panna ja ega mul neid eriti kuhugi panna ka pole. Roosid on sellised, mis neid vajavad. Ja kevadepoole olen päikesepõletuse vältimiseks ka mõnedele padjanditele neid pannud. Samas näiteks kirjulehine sidrun-liivatee käitub kevadel nii kuis talle meeldib, on neid oksi kaitseks või mitte. Enamus kevadeid on ta ikka nö poolik, eelmisel kevadel oli esimest korda väga kena väljanägemisega. Ameerika kermesmarjale panin eile eterniidi küll peale, kuigi ta pidi end külvama hullult, aga suur puhmas on ikka suur. Seda niiskust meil praegu ju nii palju. Ja alpi jänesekäppadele pean vist ka täna eterniiditüki peale panema ja kevadel nad kuivemasse ja liivasemasse kohta istutama. 

Mõned päevad tagasi külastasin ka Viljandi aiapoodi, et osta miskit püsikute seemneid. Valikus oli kõigest 10-12 erinevat püsikut, sellist kõige tavalisemat. Kui küsisin müüjalt nigela seemnevaliku kohta, siis tegi ta suured silmad ja ütles, et ega siis praegu pole ju seemneid müügil, need tulevad ikka alles märtsis. No tere talv. Sama mis lähed toidupoodi ja küsid liha ning müüja vastab, et oi liha süüakse jõulude ajal ega me varem seda müüma ei hakka. Vot nii ja samas kauplustel mure, et käive väike. No jessas-juudas, ei oska miskit kosta.

Hommikusse hakkab valgust tulema, lähen ja kaevan täna ka natuke, sest ilm on selleks soodne. Ja kaugel see priimulate õitseaegki on, kõigest mõne kuu kaugusel. Ahjaa, kisopriimulate pealsed on koledaks läinud ja need ka ainsamad. Pean igaks juhuks liiva ümber panema. Pildil olev priimula on lihtsalt niisama ilus priimula.