Lehevaatamisi kokku

kolmapäev, 1. veebruar 2012

Kraadiklaas näitas 23külmakraadi

Pakane paugub endiselt. Hea et ikka natuke lund maas on, ei ole päris palja maaga seda külma. Kuskilt jäi silma, et külmakraadid võivad langeda isegi alla 40. Kas nüüd nii hulluks läheb, aga mine sa tea. Lindude ja metsloomade elu ei ole just kiita sellise külmaga. Ja seda lähemale kõik metsaelanikud inimestele oma toidujahil kolivad. Nüüd askeldavat meil maja lähedal üks rebane. Muud ohtu ta peale selle jubeda kärntõve levitamise ju endast ei kujuta. Aga mõeldes sellele, kui kergelt see koerale nakkav on, siis oleks parem, kui ta meist kaugemale hoiaks.
Siin siis kitsed toidujahil.

Tegelikult teen tänast postitust hoopis seepärast, et üks mõte ei anna ajule puhkust. Ja mõte järgmine - teatavasti vajab suur osa seemneid enne idanemist stratifitseerimist. Kui ma ise seemneid olen korjanud, siis olen nad talveks pannud sahvrisse, mis on külm. Ja väga harv on olnud juhus, kui enda korjatud seeme ei ole idanenud. Aga ostes seemneid, siis kas võib olla kindel, et nad on külmaperioodi läbinud ja sobilikud kohe külvamiseks. Vaatasin just oma vanu märkmeid ja ostetud seemnetest ei tärganud mul viimati lursslill ja kukekannused. Ka lehisekülv ei andnud tulemust. Olen olnud ka liiga agar külvi minema viskaja. Kuna seemned võivad olla idanemisvõimelised aastaid, siis oleks olnud ehk arukas need külvitopsid maasse kaevata ja oodata, eriti puude puhul. Kui nüüd kevadel miski ei tärka, siis ma ei kiirusta topside tühjendamisega. Aga küsimus jääb, kas poes pakutavad seemned on siis külmaperioodi läbinud või mitte?
Veel üks huvitav fakt, mida eile lugesin, on järgmine - külve kasta destilleeritud veega. Kas keegi on katsetanud? Nimelt pidid siis seemned kiiremini vett omastama, kui vees ei ole igasugu aineid. Ja just sp tehakse külvid toitainevaesesse turbasse, sest toitainerikkas mullas on idanemine raskendatud. Väga huvitavad faktid, kõik pärit Terase raamatust.

3 kommentaari:

  1. Ma olen need külvid, mis peavad külma saama, pistnud paariks nädalaks sügavkülma (mingi väike karbike ei võta ju palju ruumi) ja idanevusega pole probleeme olnud. Dest.vee jutt on tõsi, aga siis just nende raskemini tärkavate jaoks, tomateid ma sedasi hellitanud pole:) Ja muide, just selle liigrammususe pärast ei sobi külvidele Biolani muld, lisaks on ta ka veel halvasti, ebaühtlaselt segatud.

    VastaKustuta
  2. Sahvri jahedus ei ole stratifitseerimine. Osa vajab läbikülmumist ja seda pole mõtet teha enne kaubandusse saatmist, kus nad jälle soojas-kuivas. Seda peab teadma, kes millal külvamist ja külmetamist vajab ning kui kaua hoogu võtab. Kui külvad sügisel, saavad nad külmalaksu loomulikult kätte.
    Mariann

    VastaKustuta
  3. Meie nö sahver on sama mis õues, ainult et ilma tuuleta. Selles mõttes, et talvel on see ruum ilma igasugu kütteta ja seal saab külma küll. Aga teadma peab jah kõike, näiteks seesama lursslill, mis mul ei tärganud, oleks tõenäoliselt sel kevadel tärganud. See püsikute seemnest paljundamine päris omaette teadus, millesse ma praegu just süüvinud olen. Mõni tahab lühidalt külma, mõni pikemalt ja paljud üldse mitte. Mulle teema põnev.

    VastaKustuta