Kevad läheneb

Mõistus ütleb küll, et alles ju veebruar ning küünlakuu on ikka külm ja tuisune, aga hing ihkab kevadet. Ja kui hing ihkab, siis ta ka läheneb. Täna hommikul näitas meil küll veel 21 külmakraadi, aga päev oli fantastiline, -11. Mõnusalt soe päike, õhus on värsked kevadised lõhnad, varesed juba kaklevad ja tihased laulavad kevadet. Isegi räästa võttis tilkuma, päike on juba nii soe.

Suurema osa päevast veetsin küll toas, aga mõned kiired õueringid sai ikka ka tehtud. Juba eile vedasin 10-liitrise toalille mulla poest koju ja täna asusin siis taimi ümber istutama. Mis siin ikka pikalt oodata, varsti kasvuaeg käes. Ühest kotist piisas 14 lillele. Hea küll, kõiki päris ümber ei istutanud, mõnele suuremale lisasin vaid värsket mulda. Igatahes need 14 said uue mulla ja puhtaks ka pestud. Siis läksin poodi uue mullakoti järele, sest 17 lille jäi veel. Tõenäoliselt sest ühest kotist ka ei jagu, sest plaanis on yukka ikka maha saagida. Aga kuna tal tüvi ise juba kaks meetrit, siis sest tüvest peaks mitu uut taime saama, kes kõik vajavad mulda. Õhtul ei viitsinud enam jändama hakata, lükkasin selle töö paar päeva edasi. Siin mõned värskendatud tegelased.

Selline oli siis tänane kevadelõhnaline päev. Kui homme on sama ilus, siis kavatsen ühe talvise matka ette võtta. Lihtsalt niisama loodusesse.