Tänud nõuannete eest

Ootasin eile kommentaare huviga ja tänuks, kes viitsisid ka kommida. Ootan seda kevadet juba nii-nii väga. Isegi kevade tunne on, kui aknast õue vaatad ja sellist roosakat valgust näed. Kuigi täna hommikul näitas kraadiklaas akna taga -10, mis on sellel aastal tõenäoliselt kõige külmem hommik meil. Ilmajaam lubab ka käredat pakast, aga näpud nii sügelevad miskit tegema. Olude sunnil olen olnud tubane juba nädal aega. Mingi eriliselt jube viirusnakkus on mul poissi tabanud. Täna seitsmes päev haige ja hommikul palavik 38,4. Laupäeval peale minestushoogu (kukkus püstijala pealt, näoga vastu kappi - silm ka sinine) vajasime isegi kiirabi sekkumist. Eile said küll antibiootikumid peale ja köharohi uus, aga taanduda ei taha. Nüüd tahaks nii aeda minna, kuuris topsikute-potsikute varu üle vaadata, seemned sorteerida jne. Ginnala seemned ka korjamata, sellega ka vaja tegeleda. Aga ei julgegi maale minna, enne kui palavikust lahti saame ja minestamisohud möödas on.

Samas veebruar on kohe käes ja märtsis on ikka kevad minu jaoks. Nüüd siis veel seemnemaailmast - kogemusi ses vallas blogijatel on, aga arvamused erinevad. Ise mäletan ka, et pakkides oli hullult vähe seemneid. Ja viiest seemnest umbes kolm idanes ja kaks taime sirgus suureks. Siis on arukam juba vegetatiivselt paljundada ja ikkagi taimi muretseda. Samas on see seemnekülv ka põnev, sest iialgi ei tea, mis ja kuidas tärkab ja kas ikka õige taim sirgub. Hommikul guugeldasin seemnemüüjaid, aga ei leidnud midagi. Mõned läti kauplejad leidsin, aga minu jaoks on saldejumps veits keeruline keel ja ei saand hakkama. Ei jäägi muud üle, kui seemnepoode külastada. Kahjuks on Viljandis valik nii kesine juba aastaid. Suvikute seemneid jagub igale maitsele (samas eelmisel aastal päsmaslille seemet ei leidnud), aga püsikutega on kitsas. Tihti on mingid segupakid, millest jällegi mina ei ole huvitatud.

Loen hetkel vist juba sajandat korda Niine "Haljastaja käsiraamatut" ja alati leian sealt miskit uut. Kas aju ei omanda alati kõike või selekteerib loetu, ei tea. Siin ta väidab, et seemnetest, mis on toodud lõunapoolsematest rajoonidest, kasvavad tavaliselt külmaõrnad taimed ja kui seemned pärinevad karmima kliimaga aladelt, võivad ka taimed taluda suuremat külma. Ma tõesti ei ole sellele kunagi mõelnud ega jälginud seemnepakilt tootjat. Aga elades ja taimi kasvatades meie laiuskraadil, tasub seda teha. Poola, Holland, Leedu oleks siis välistatud, jääksid Soome ja Venemaa. Sobiks vist ka Põhja-Ameerika, aga need seemned meieni nii lihtsalt ei jõua.

Niine raamatust veel - raamat on trükitud 1976, mil ei olnud meil ei arvuteid ega muud sellist kraami. Samas on igasugu tingmärgid identsed tänapäeval Autocadis joonestatutega. Järelikult olid ka siis olemas mingid värgeldused, mis toimisid. Ei ole siin midagi, et vanasti ei saanud, sai kõike. Samas mind üllatas üks mänguväljaku foto - rauast turnimisredelid mingi künka otsas. Ja küngas kaetud kiviplaatidega. Vaesed lapsed, kes kukkusid. Tänapäeval sellist asja küll ei lubataks - üht-teist meil ikka muutub. Nii palju siis raamatust.

Nüüd veel muldadest. Muhedik, kas see Eesti turbatoodete tomatimuld sobib ka pistokste potistamiseks? See muidu väga hea nõuanne ja kui sobib, siis ostan selle.

Ja nö mustade taimede nõuannete eest tänud - siit leian kindlasti endale sobiva. Aediirised ongi taimed, mida sel hooajal püüan kohe hulgim hankida. Iiristega on minu suhe järgmine - siit taim ja sealt taim ja sortidest pole olnud aimugi. Miskipärast mul meeldis neid kasvatada massina ja nii nad mul ka olid - lausistutusena kolme erinevat värvi. Aga teadupärast armastavad naadid sealt vahelt usinalt läbi kasvada. Eelmisel aastal tegin siis kõik ümber - kaevasin kõik üles. Tugevamad jätsin alles ja nõrgemad minema. Samas ma tean, kuidas ma tahaks neid eksponeerida, aga ei ole veel leidnud kohta. Nüüd ma nad paningi ühte püsikute istutusalasse - suts siia ja suts sinna. Ainus iiris aias, mille sorti tean, on kääbusiiris `Gingerbread Man`. Aga selle vea loodan kevadel parandada - teen õitsemise ajal pilte ja siin nii mõnigi targem tuvastab need kerge vaevaga. Otsisingi iiristest pilte, aga miskipärast ei leidnud. Ju olen nad siis kahe silma vahele pildistamishetkel jätnud. Mõned üksikud kaadrid ainult.

Siin nad mul massina oli, sel aastal enam mitte.

See vist siberlane???

No see küll võhumõõk, aga mulle meenutab ikkagi iirist. Kui ta nii hullult ei paljuneks, poleks viga miskit.

Vot nii palju siis tänaseks. Ravin nüüd poissi, teen kiiremad poeringid ja õhtul kavatsen siiski seemnemaailmas pakutava läbi sorteerida. Ehk ikka otsustan miskit ka sealt hankida.