-17, külm on

ja külmemaks läheb. Tuul on see, mis külma veel tugevdab. Eile oli mitu kraadi soojem, aga minu nina igatahes külmetas, kuigi olen suht külmalemb. Samas on selline külmalaine ikkagi hea, siis vähemalt taimed ei arva, et kevad hakkab lähenema ja pungi vaja usinalt paisutada.

Olen nüüd siin seemnete maailmas mitu päeva uidanud ja päris palju põnevat leidnud. Ostukorvid aina kasvavad, aga lõpliku otsuse tegemiseni kulub veel aega. Tean omast kogemusest, et igasugu külmaõrnu taimi ei maksa sisemaal eriti katsetada, sest tulemus on reeglina ette teada. Samas selliste haruldaste taimede kohta info otsimine võtab ka aega, et ikka täit selgust saada. Sellega seoses meenuski, kuidas siin Bauhof mõned aastad tagasi väga edukalt ebaküpresse müüs. Ma isegi ei tea, kas taimedel oli ka kasvutsoon etiketil lisatud või mitte, aga Viljandi inimesed olid väga varmad ostma. Isegi mu sõbranna, kes taimedest suurt ei jaga ja usaldas tuttavaid müüjaid, ostis 12 taime 120krooni tükk. No miks nad siis ilusad ei olnud, muidugi olid. Pooleteist meetrised sambad kaunistamas aeda ja palju ka veel. Kui mina talle külla läksin, olid puukesed kõik maha istutatud ja pererahvas õnnelik. Ja ega ju keegi sind ei taha uskuda, kui ütled, et kevadel sul neid enam ei ole. Loodetakse, et ehk ikka peavad vastu. Reaalne elu paraku teine, suve alguses kaevasid nad kõik üles ja põletasid ära. 

Endal oli mul viimati küll eelmisega võrreldes odavam kaotus, aga siiski. Seemnemaailmast sai tellitud täpilise monarda seemned. Idanesid hästi ja neid sai palju. Oma ilu näitasid juba esimesel aastal, olid väga võimsa kasvuga. Aga eelmisel kevadel tärkas ainult üks ja ilu enam erilist tal ei olnud. Uurisin küll enne netist. Mõni teadja väitis, et talvitub. Samas vist Räpina kodukalt leidsin, et meil kasvatatakse suvikuna. Minul käitus ta igatahes suvikuna.

Muidu omapärane ja dekoratiivne. Täpiline monarda - monarda punctata.

Ühe iirise leidsin veel. See on vist mingi hollandlane, Helle käest sain mõned aastad tagasi. Minul on ta igatahes talvel maas olnud ja mõned aastad küll nii vastu pidanud.

Siin siis kobar-tõrvikliilia Kniphofia uvaria. Tema oli meil seltsiliseks päris palju aastaid. Talvitus õues, katsin kuuseokste ja eterniidiga juba sügisel, et liigniiskust vältida. Aga vist üle-eelmisel kevadel ta enam ei toibunud. Ka see taim oli seemnest kasvatatud.

Siin neid seemneid taga ajades olen lugenud, et väga paljusid püsikuid paljundatakse ka haljaspistikutega. Kas keegi on sellise tehnikaga taimi paljundanud ja kuidas on õnnestunud? Kukeharjad nt vaasi tuues võtavad küll ruttu juured alla, aga huvitav, mida veel nii on võimalik paljundada. Oleks ju lihtsam kui seemnekülv ja ka tunnused jääksid samaks.

Otsides vanade piltide seast oma täpilist monardat, jäid mul kätte ka reisiplaadid. Ühe plaadi vaatasin läbi ja panen ka siis kauneid vaateid, hea unistada. Nimelt õnnestus mul aastal 2009, õppides Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, käia kahenädalasel praktikal Valencias. Praktika eesmärk oli hispaania keele omandamine ja maastikuanalüüs Valencia parkides. Neid parke oli seal palju ja enamus said ka läbi käidud. Valisin esimeselt plaadilt siis mõned kaadrid.

Kahel esimesel pildil on pildid Valencia kalmistult. See oli terve reisi kõige ebameeldivam üllatus minu jaoks. See on see, kui inimene ei tutvu enne reisi põhjalikult teise maa kultuuriga ja ei tunne traditsioone. Kõigest lugesin lähemalt alles reisilt naastes ja sellised matmiskombed on meile ikka vägagi võõrad.

Järgnevalt pildid erinevatest parkidest ja taimedest.

 Ja nii oodati mind kodus, kus kõik tundus sel hetkel nii väike ja laed olid nii madalad.