15. oktoober

Nüüd on siis öökülmad kohal. Maa oli valge juba eile hommikul, aga siis ei olnud külm taimedele veel liiga teinud. Tegelesin taas terve päeva istutusalade korrastamisega. Üles jäid võtmata veel jorjenid ja kaeralilled. Täna hommikuks olidki kõik nad mustad. Nüüd veel korra aiale ring peale, vbl veel mõned püsikud maha lõigata ja hakkavadki õuetööd otsa saama. Sel aastal jätan paljud püsikud sügisel lõikamata just selle mõttega, et siis kevadel lumi kiiremini aias sulaks. Kui kõik tagasi lõigata, siis ei ole kevadel peale puude ja põõsaste midagi, mis päikest ligi tõmbaks. Aga kui erinevad kõrred lume alt välja paistavad, sulab ka lumi kiiremini. Muidugi puid on vaja veel kaitsta loomade kõhutäiteks minemisest. Võrgu panen ümber kolmele noorele lehisele, sest kitsed vist ulatavad veel latva hammustama. Arvestades lehiste aastast juurdekasvu, siis järgmisel sügisel seda tööd enam ei ole. Veel vajab kaitset jaapani sirel, mida kitsed hullult kohe armastavad. Paar talve olin ise nii juhm, et teda ei kaitsnud ja siis nad pügasid kohe hullult, õisi ma ei olegi tal veel sp näinud. Ja ainult pintseldamine loomapeletusvahendiga ei ole ka end õigustanud. Aga seda pean ma siiski sel sügisel ka tegema, sest kõigile mul võrku ei jätku. Serbia ja torkav kuusk ning harilik ebatsuuga on ka küllalt pisikesed, tõenäoliselt pean ka neile võrgu panema, muidu võivad nad ladvast ilma jääda. Samuti harilik kuusk `Cypressina`, arukask `Laciniata`, hallid pähklipuud ja veel mõned. No ilmajaama andmeil tulevad järgmisel nädalal ka mõnusad soojad ja kuivad ilmad, siis saan ehk kõik tehtud. Ja kuuseoksi ka vaja varuda.

Eile tekkis mul üks hull idee, mis vajaks elluviimist. A see nii suur mõte, et teostus võtab aega vist paar aastat. Nimelt on meil tagumine aiaosa olnud ühesuguse kujundusega juba 10aastat, just niikaua on see aiaosa olnud hooldatud. Ennemalt kasvasid seal kartulid ja peedid. Ja see kujundus häirib mind juba mitu aega. Luual õppides vestlesin sel teemal ka kunstiõpetajaga, kelle arvates peaks ka tagumine aiaosa olema vabakujuline, kuna eesaed seda on. Kuigi kasutatakse ka kombineeritud teemasid, siis tema arvates see end meie aias ei õigusta. Ja tal on tuline õigus. Plaanin kaotada 3 pikka sirget istutusala, mis liigendavad aia mõttetuteks osadeks. Istutusalad peaksid olema aia ääres, siis oleks taustaks kuusehekk. Eks seal probleeme tekib, sest üks aiaäär on madalam ja sinna on kippunud kevadel lumesulamisvesi peale jääma, aga taimevalikut mul on, seega tuleb valida sellised taimed sinna, mis seisvat vett lühiajaliselt taluvad. Teine aiaäär on meil rivistatud marjapõõsaid täis. Samas on üks plats ühe püsikute istutusala taga täiesti tarbetult tühi. Seega tuleb põõsad aia äärest välja juurida ja istutada noored põõsad teise kohta. 6 musta sõstra põõsast, mis ma üle-eelmisel talvel paljundasin, said küll aia taha istutatud, aga kevadel paljundan ka punaseid sõstraid ja siis saab peale saagi korjamist vanad põõsad üles juurida. Ja siis jääks aeda suur muruplats, kuhu saab võib-olla mõne puukese veel paigutada. Selline suur plaan siis. Aga eks tuleb kevadel alustada roundupiga ja kunas see kõik kaevatud saab, aga no sügiseks vast ikka. Kõige hullem see taimede ümberistutamine. Ei kujuta isegi ette, kui palju neid seal kokku võib olla. Kirjutan vist kõik isendid üles, siis ehk saan selle plaani talvel autocadi toksida ja siis kevadel hea alustada. Vähemalt plaan on hea (minu meelest), aga kas tegudeni ka jõuan, eks näis.

Panen täna teise postituse veel. Oleks küll vaja kuskile eraldi see välja tuua, et hiljem kergemini leitav oleks, aga kahjuks ma ei oska veel seda blogimajandust nii palju. Pealkirja järgi siis ikka leian üles. Ja lõpetuseks pilt köögilaualt, kus mul sügisene aiasaak on järelküpsema pandud.