Õitel on kiire

Taimed õitsevad meeletu kiirusega ja samas on kiire ka endal. Leian küll aega nautida aeda jeal valitsevat õitemerd, aga arvutis olemiseks aega napib. Ilmad on nii kuumad, juba mitmendat päeva püsib termomeetri näit 30 peal, aga tänu meeldivale tuulele ei tunnegi hullu kuumust. Kahjuks on suvelilledega see häda, et nende juurestik ei ole veel piisavalt arenenud, et sügavamalt pinnasest vett iseseisvalt kätte saada ja seega vajaksid nad kastmist. Veega on meil aga kitsas. Kuna on šahtkaev, siis see võib ju ühel hetkel kuivaks saada, mida siiani küll ei ole juhtunud. Seega siis kastan nii vähe kui vajalik ja nii palju kui võimalik. Ei teagi, palju neid suvikuid sel aastal istutanud olen, aga arvan, et nii 300 taime vast ikka. Panen siia kirja ka 2010 sügise seisuga meie aia taksonite arvu, tulevikus hea vaadata.

1. Kõrged lehtpuud - 11
2. Okaspuud - 21
3. Madalad puud ja kõrged põõsad - 24
4. Keskmised ja madalad põõsad - 49
5. Roni- ja vääntaimed - 11
6. Keskmised ja kõrged püsikud - 71
7. Madalad püsikud - 75
8. Sibul- ja mugullilled - 22

Lisaks 3 taksonit kõrrelisi ja 4 veetaimi. Loomulikult on neid kõiki rohkem, aga tuvastada ei suuda. Tulp on mul tulp ja nartsiss on nartsiss, sest rohkem ei suuda tuvastada. Hetkel on liike küll palju rohkem, aga inventuur on veel tegemata.

Täna on aed juba täis õiteilu. Ainus mure on see, et muru niita küll ei julge. Alumine osa murust juba krõbiseb ja tõenäoliselt oleks pärast niitmist alles ainult mingi naljakas pruun hein. Seega naudin parem neid tobedaid ja koledaid võilillede varsi, kui niidan.

Ja veel, esmaspäeval tõime uue elaniku, nimi on Rocky, sündis 28.aprillil. Väga vahva tegelane ja hullult teravate hammastega. Tõime ta Tartumaalt ja nii kahju kui ei ole, siis pererahva nime ei tea. A ta on pärit väga ilusast aiast, kus kasvatatakse rodosid männimetsa alla. Tõeliselt ilus aed oli sel perel ja ka pererahvas oli lahke ja sõbralik. Koer on samasugune, vägagi arukas sell (kui neid hambaid ainult ei oleks). Panen mõned pildid ka lisaks ja ehk lähipäevil leian ka aega tähtsamad asjad kirja panna.

Üks imelik uudis on veel. Meil on puude otsa paigutatud erinevatele lindudele mõeldud pesakaste ja ühes varblaste kodus, mis asub õunapuu otsas, elab nüüd härra tundmatu. Igal juhul tegeleb ta tihedalt koputamisega. Alul arvasin, et paneb tapeeti. Kui töö oli mitu päeva väldanud, siis arvasin, et ju kasutab ka makulatuuri. Aga nüüd töötab juba teist nädalat, ehk paneb mööblit seinale. Vahest kellegi pea ilmub korraks pesaaugule, aga kaob kiiresti, tuvastada pole igatahes suutnud.  

Siin suitsuahju kõrval, õunapuu varjus, on mõned suvelillede taimekastid veel istutusootel.

 

See siin on siis kilepõhjaline tiik, mis on ääristatud maakividega. Esimesel aastal peale tiigi rajamist, kui meil oli veel kartuli all suur hulk maad, oli ka palju kartulivõtjaid. Ja poisid oma aruga uurisid tiigi põhja roigastega, mille tulemuseks oli see, et järgmise päeva õhtuks oli tiik veest tühi. Suur töö, vaev ja raha kaasa arvatud. Aga kust pidid lapsed teadma, et tiigi põhjasid tehakse ka ilma liiva ja mudata.  Tiik on umbes 70cm sügav ja seal talvituvad pottides edukalt erinevad vesiroosid, ka sordid. Eriti rõõmustas mind sel kevadel ubaleht oma kaunite õitega. Tiigi kaldal on humalasse mattunud jurta, mis seisab püsti tänu sinna ümber istutatud humalale. Las seisab veel, sest see on selline kuiv ja kõrgem nurk kaskede all, kus tõenäoliselt oleks ka raske midagi muud kasvatada. Kuigi minu arvates sobiks sinna midagi värvilise lehestikuga, aga kasvutingimused seavad omad piirid. 

Eelmisel nädalal rajatud jõgi mägisibulatele ja nõmm-liivatee täis õites.