Lehevaatamisi kokku

Neljapäev, 9. juuni 2011

Esimene kirjutis

Alustan siis ka selle blogijate maailmaga. Ma ei taha sellest küll luua mingit suurt ja uhket, pelgalt teistele lugemiseks mõeldud kirjutist, vaid endale aastate pärast vaatamist. Siiani olen täheldanud aastaid märkmeid kalendrisse ja sealt neid vajalikke sündmusi hiljem otsinud, aga siit oleks seda vist kergem teha. Ja mis siis on nii tähtis, et seda hiljem on vaja vaadata - minu jaoks linnupoegade koorumine, kevadel esimeste rändlindude saabumine, taimede tärkamine jne. Sel, mis meie endiga toimub, ei ole ju kuupäevalist tähtsust, aga muul küll.
Meie aiast siis nii palju, et taraga piiratud ala on umbes 3000ruutu ja kokku on maad üle 4ha. Ja siis kõik tasapisi laieneb. Algul piisas aiast, aga järjest kaugemale kõik venib. Hull haigus on see taimehaigus - vist võrreldav kasiinos käimisega. Ma täiega naudin neid aiatöid, ma naudin aeda, taimi, ilma ja kõike muud. Nagu öeldakse, pole halba ilma heata, vaid on kehvad riided. Ja nii ta tõesti on. Ma olen õnnelik, kui mingi uustulnukas aias nina mullast pistab ja olen kurb, kui kellegi elutee minu aias otsa saab. Suurim mure on mul olnud kadakatega. Aga nagu austatud A. Vaasa väitis, et 10-15aastat võib meie kliimas elada kadakas koos meiega, siis oli tal kahjuks tuline õigus ja tuleb tunnistada, et nii see ongi. Kirjud kadakad `Mayery` pidasid vastu 12 aastat ja kaljukadakal `Sky Rocket` veereb tõenäoliselt viimane aasta. Kahju, aga elu on julm ja keegi ei olegi väitnud vastupidist. Samas on see looduse loomulik ringkäik ja ei jää me keegi siia ilma hooleks, aga samas on see kurb ja muret tekitav. Aga mis siin muretseda, suvi on just algamas ja aias võib kohata vägagi vahvaid tegelasi. 

Sellised nägid siis välja minu kallid kadakad enne lõppu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar