Lehevaatamisi kokku

neljapäev, 7. märts 2019

Kevadeni ei ole palju jäänud

Vaikselt ja tasa ta läheneb. Lund sajab pidevalt juurde, sulada jõuab just see juurde sadanud kogus. Aed on alles paksu lumevaiba all, pildistada ei taha nagu midagi. Kõnnin ikka mööda aeda ja mõtted liiguvad, aga vara mis vara igasugu toimetusteks.
Puishortensiad ja jaapani enelad lõikasin tagasi. Ühe vananenud tuhkurenela lõikasin ka maha, saab maa tahenedes ta kohe välja kaevata. Midagi ei ole teha, põõsastel saab see ilus aeg küllalt ruttu läbi. Olen kunagi katsetanud ka nii, et pealsed maha ja lased uuesti kasvada, aga see ei ole ikka see. Mulle sobib rohkem, kui uus ja noor põõsas istutada. Liiatigi on enamikke põõsaid väga kerge paljundada. Ja ongi kõik need õuetööd üles loetud, mis teinud olen. Isa lõikas õunapuud ära ja nüüd tuleb seda õiget kevadet oodata.
Kasvuhoones on küll kevad, aga ka natuke vara veel toimetamisteks. Kuigi olen ka seal miskit nokitsenud. Eelmisel aastal tellis üks klient euroopa mürikaariat, mida ma ei ole viitsinud mitu aastat paljundada. Lubasin, et teen haljaspistikuid. Need ma küll potistasin juba ära. Pistikutel oli nii korralik juurekava juba arenenud, et tõenäoliselt ei saanud nad arugi, kui ma naad koos korraliku mullapalliga pottidesse ümber tõstsin. Julgesin seda teha ka lähtuvalt sellest, et enne Pekingi olümpiat aastal 2008 istutati sealses haljastuses ka suured puud talvisel ajal. Kopp kaevas külmunud mullapalliga puud välja ja need transporditi uude kasvukohta. Mul küll külmunud muld ei olnud, aga jahe aeg siiski. Jumalatelilled on pottides kasvu alustanud, nende pottidesse sai ka värsket turvast natuke lisatud. Väga oleks vaja murtudsüdamed suurematesse pottidesse panna, kasvu on nad ka juba alustanud, aga vist on natuke veel vara. Ootan julgelt nädala veel selle kiire asjaga.
Toas aknalauad ka täituvad pottides tärganud tittedega. Väga hästi paistab õnnestunud olema eremuruse külv, seeme enda taimelt. Kahjuks ma ei mäleta, kuidas ma oma taimedega peale tärkamist kunagi käitusin. Külviraamat ei näita üldse, et ma oleks külvanud. Meeles on, et sain 3-4 taime. Aga kuna nad kuidagi ei edenenud, siis istutasin nad ühe istutusala tagaserva maha ja nii nad mul ununesid. Millalgi leidsin veel kuskilt murust nende etiketid. Mitu aastat tagasi see oli, ei mäleta. Igatahes eelmisel kevadel, kui nartsissi pealseid lõikasin, leidsin aiast õienupuga eremuruse. Tunne ütleb, et sel taimel tohutult vedas. Teised said suure tõenäosusega fokini tera tunda. No vot ja nüüd ma ei teagi, kas esimesel aastal areneb ainult üks iduleht ja jätangi nad sinna külvipotti või peaks ikka pikeerima. 

Veel on mul hea meel, et tärkas jukalehise ogaputke külv. Alles eelmisel aastal ma Viivi käest ta ostsin, üks õievars tal ainult oli. Aga tärkas päris hästi. Oma taimega läkski mul alul vähe kehvasti. Enne istutamist tuleb ikka korralik eeltöö teha taime vajaduste kohta, alati ei piisa ainult sellest, kui tead, et armastab päikest. Tema armastab aluselist pinnast, aga ma istutasin ta algul aedhortensiate kõrvale, seal ju puhta hapu. Paari nädala pärast sai ta paremasse kasvukohta toimetatud.

Kiskjasiili käest sain millalgi Delavay ängelheina. Eelmisel aastal näitas ta oma ilu - kui ikka umbes 180cm kõrgused õievarred kõiguvad tuules edasi-tagasi, ära ei murdu ja tuge ei vaja, siis mida sa veel tahad. Mul ühed taimetargad teda eelmisel suvel uurisid ja väitsid, et liik see küll ei ole, pigem mingi sort. Mina külvasin seemned, ehk annab ka seemnekülv seda ilu järglastele edasi.

Pärnus käisin koolitusel 'Kuidas müüa enda aeda'. See oli küll üks suur energialaeng, mille ma seal sain. Oli Eesti-Läti ühiskoolitus, kohtasin vanu tuttavaid ja leidsin uusi. Mõtteid, energiat ja indu edasiseks sain kuhjaga ja veel peale ka.
Kodulehele tegin ka väikese värskenduskuuri ja palju uusi taimi olen jõudnud müüginimekirja panna. Muidugi pean neid järjepidevalt lisama, sest neid tärkab ja sulab põllus jne. Kodulehte näeb siit
Eile sai telgedelt veel kolm vaipa maha võetud. Ei teagi, kas said kevadhooaja viimased või leiab veel aega midagi kududa.

Täpselt nii see kevad siis tuleb, ikka omal ajal.



4 kommentaari:

  1. Kevadet on tunda,kuigi lund on omajagu.Täna on eriti kevadine hommik,teeb mindki rahutuks.
    Tärkamine on mõnus ootus,loodan et kõik külvid õnnestusid.Mina omadelt ei saa kahjuks head loota,hiired on pottides möllanud ja eks näis mis sealt üldse tuleb,või ei tärka midagi.Esimene aasta hiirtejama,ei osanud selle peale tullagi-oma viga.
    Oled talvel väga tegus olnud oma imeliste vaipadega,imetlen sind!

    VastaKustuta
  2. Sinu vaibalooming on tõesti imetlusväärne. Ja kevad tuleb tasapisi ikka lähemale, pole lootustki, et ära jääb :D

    VastaKustuta
  3. Thalictrum delaway `Splendide`t pakun nimeks

    VastaKustuta
  4. Seitse kilomeetrit lõuna pool on kevad täitsa käes - lumi sulanud, eile laulsid lõokesed ... esimesed õiedki avanenud!
    Ma muidugi ei tea nüüd, kas ööga tuli uus lumi maha! :D

    VastaKustuta