Hommik nagu valge muinasjutt

Juba kaks kuud on möödas päevast, mil mõni rida viimati blogisse kirja sai. See talv on möödunud nii kiirelt, et ei ole aja tempokat ruttamist isegi tähele pannud. Tänu tänastele aiatoimetustele tekkis päeva vaba lünk, seega kasutan juhust.

Viimased paar päeva sulatas korralikult ja tekkis juba tunne, et kohe-kohe ta tuleb. Kevad, ma mõtlesin. Lumi sulas põldudelt mühinaga. Maa paistab meil sula olevat, sest mingit seisvat vett ei tekkinud. Põldudel olid juba lumevabad laigud ja ikka tekkis selline ootusärevus. Kuigi mõistus tuletab meelde, et alles veebruar meil pooles vinnas. Igatahes selles suures kevadetuhinas koristasin kasvuhoone ja tegin ka esimese kastmise. Hetkel seal seis selline.

Talikülve ma sel kevadel varem sooja ei plaani tuua, las toimetavad seal kasvukas omasoodu. Kevadkülvid on ka veel tegemata, see töö tuleb küll lähiajal plaani võtta. Nipet-näpet võib ikka külvata.

Tänane hommik oli siis nii valge, imeline, kohev ja õhuline - nagu tõeline muinasjutt, aknast vaadatuna. Puud kaardus valge vaiba all, ime-imeilus. Kahjuks aednikule mitte eriti suur rõõm ja lillepidu. Kohe kui õues valgemaks hakkas minema, haarasin luua ja asusin teele. Talvel võib nimetada seda aias ''jalutamist'' tõeliseks teekonnaks. Ei jõudnud ma nende puude saputamistega kuigi kaugele, kui suitsuahju juures käis kõva ragin.

Esimene langeja oli vana ploomipuu. Muidugi raugaeas ja tüves mädanik, aga... Nüüd mu väike varjupeenar täispäikeses.

Suuremad kahjud vist suutsin ära hoida, sest lumi oli tõesti raske ja tagurpidi olid isegi kontpuud.

Aiavõrgu najal kasvavad elulõngad ja kuslapuud olid kohe-kohe ka aiavõrku tagurpidi keeramas. Päris suur töö sai paari tunniga tehtud neid puid murdumast päästes. Eks oht on ikka veel siin-seal, et mõni puu võib murduda, aga loodan parimat. Temperatuur juba langeb ja külmetab. Päike on pilve tagant välja tulnud.

Siin ühe projekti raames oli mul vaja teha oma aia olemasolevast seisust aiaplaan. Õnneks mitte mõõtkavas, vaid visuaalis.  Joonistada ma eriti ei oska ja Autocadi programmi mul ka enam ei ole. Õnneks on võimalik kuuks ajaks tasuta Autocad tõmmata ja selle ajaga jõuab mitu aiaplaani muude tegevuste kõrvalt paberile panna. Selline ta mul sai. Pdf-i salvestatud sain, aga siia oskan lisada küll ainult fotona. Ajaviiteks ja joonestamise meelde tuletamiseks oli päris hea tegevus. Maa-ameti geoportaali aerofoto on ka talvel selle töö juures suureks abiks. Mõni ala võib muidu sootuks ununenud olla.

Lisaks veel vaipade kudumine, mis on muidugi eriti meeldiv aeg iseendaga olemiseks. Viimane vaip sai selline.

Nii see kevade ootamine siis kulgeb. Varsti on märts ja elu palju värvilisem.