Meil pesitsev jänes on ikka üks eriliselt näljane ja ülbe tegelane. Suur on ta peale selle. Vaatasin ühel õhtul aknast, kui ta siin aia tagi ringi kobistas. Nagu känguru, igavesti pikad ja võimsad tagajalad. Vähe sellest, et pool kollast mändi pintslisse pistis, jõudis ühel paberikasel ladva ka maha tõmmata. Olen aastaid kevadel puudel võrgud ära võtnud ja sügisel tagasi pannud. Ei ole nagu suuremat kahju sündinud. Sokud on vahel sarvi teritanud suuremate puude peal. Sel kevadel sai siis kilplasetööd tehtud. Võrgud ära, rulli, aita. Võrgud aidast välja, rullist lahti ja taas puude ümber. Täna käisin ja ostsin lisaks tüvekaitsevõrku. Tuleb lihtsalt niitmise ajaks võrke ära tõsta. 19 puud-põõsast on aiavõrguga piiratud. Aga noh, saavad ehk suureks ikka kasvada. Ostsin täna veel verepulbrit ka lisaks. Vbl pean veel miskit pritsima aeg-ajalt.
Ja taas panen kirja mõned üllatused, mis võivad ununeda. Leidsin murtudsüdame 'Valentine' lähedalt seemiku. Muidugi on ta pisike, aga lehe ja leherootsu värv täiesti identne. Ei ole nagu enne elus näinud. Jätan ta oma kohale ja lihtsalt jälgin.
Kevadel vaatasin, et mu sarvkannike 'Rebecca' on kaselehisele enelasele jalgu jäänud. Kaevasin tema siis üles, panin 10 taime potti ja ülejäänu istutasin maha. Ja no uskumatu - 10-st potist kahes ei ole mitte 'Rebecca'. Väga ilusa õiega, suurema sinisega, aga mitte see, mis vaja. Tõenäoliselt on ta külvanud enda sisse ja tulemuseks hübriid. Seda on vist päris asjalik teada.
Ja nüüd tähtsaim üllatus. Muhedikemaalt aastaid tagasi toodud imeilus pojeng mul üle-eelmisel kevadel enam ei tärganud. Lasin tal puhata ja eelmisel kevadel asusin taas ootele. Mida aga ei tulnud, oli pojeng. Üles kaevates selgus, et enamik juurestikust-mugulikust-risoomistikust oli must. Ühe koha peal oli selline kollakas kribalake. Istutasin selle jupi siis põldu, aga ei ta end ilmutanud. Ja voilaa, nüüd on pojeng platsis - täitsa olemas tibuke, Mul nii hea meel kohe. Kahju ainult, et mitu aastat tühja oodatud.
Aed upub õitesse. Nii palju uusi õisi puhkeb iga päevaga. Kõike ei märkagi esimese ringiga.
Läänetuuled, läänetuuled. Ei suuda me kuusehekk neid tuuli takistada ja tokimajandus peab jääma. Kuigi mulle ei meeldi igasugu tokid, pole midagi teha. Istusin ühel tuulisel päeval ja lihtsalt vaatasin. Ühe suurema tuuleiiliga oli viirpuu 'Paul Scarlet' ladvaga pea vastu maad. Ometi juba päris suur teine, aga kaldub ja kaldub. Mis muu siin ikka päästab, kui tokk.
Lehetäid naudivad suve ja sooja. Taas neid massiliselt. Ei olnud valikut, kasutasin keemiat. Vahtrad, kased, amuuri korgipuu jne. Tegin kohe põhjaliku uuringu nende tabamiseks. Hariliku kuuse 'Aurea' noored võrsed meeldivad mingitele pisikestele rohelistele ussikestele. Vastik-vastik!
Mõned lillelised pildid ka lisaks.
Ilus on seal sul, tahaks kaema tulla aga...tokimajandus ei meeldi ilmselt kellelgi aga ka meil on need läänetuuled. Lilledele olen nüüd tasapisi selliseid loodusliku moega pajutokke kasutama, häirivad kohe tükk maad vähem mu silma aga puukesed peavad ikka kolekeppidega leppima, eriti ohtlik on see, kes muru niidab ja muidugi tuuled ka :)
VastaKustutaPikk-kõrvasid meil ei ole, aga on pikksabad, kaks lollakat kassi, kes on leidnud endile toreda harrastuse - paraadpeenras vigurjooks. Selle takistamiseks on tundlikemate taksonite juures tõpratõrjetokid pistetud. Ilus ei ole, aga eesmärk pühendab abinõu.
VastaKustutaLäänetuuled siingi ja vaatan, et vaja oma `Drummondii`le vaiad panna, muidu kasvabki nurga all. Mingi tüüp järab järjekindlalt kollaseid elupuid, ilmselt kaevan need varsti välja ja annan taraga aeda kasvatada. Jänes on ikka jama, ma pole oma aias tükk aega näinud, aga sülitan üle õla.
VastaKustutaPojengiga nii mahavisatud aeg polnudki, said kogemuse ;)
Seemikud on huvitavad, mul siin thalictrumite välja tulemise aeg.
Eile (pühapäeval) tuulas jälle nii mis hirmus. Mõtlesin siis endamisi, et kas on üldse mõnda kevadet, mis rahulikult olla laseb ja püsikud püsti jätab? Vist mitte. Loomulikult pole pikali kõik, kuid igal aastal saab see tuul jagu millestki.
VastaKustutaMina sain lehetäidest jagu rohelise seebi lahusega.