Suvi on selja pööranud

Juba ongi kätte jõudnud oktoober, sügiskuu. Septembris see-eest oli meil veel täielik suvi. Ja üleüldse, mitmed on väitnud, et suve sel aastal ei olnudki. Ma ei tea, kus ja miks teda siis ei olnud. Meil oli küll suvi ilus. Päikest ja sooja jagus kuhjaga, nina oli pidevalt peas päikesest punane. Vihmaga oli kitsas, põuda oli pikalt. Samas 2 kilomeetrit meist lõunas sadas üsna tihti. Kokkuvõtvalt oli ilus ja tegus ja toimeks suvi. Tööd on tehtud ka rohkem kui rubla eest. Ega ma ei olegi vist ühelgi eelneval aastal ka septembris nii palju jõudnud teha kui sel aastal.

Üle kuu ei ole ma juba blogida jõudnud. Õhtud on ka ülihelikiirusel mööda veerenud. Eile oli kohal ka esimene sügistorm. Ja kuna meie aed on lagedate põldude vahel, siis oleme tuultele avatud. Ei aita siin ka aeda ümbritsev kuusehekk. Kui ikka valitsevad läänetuuled, siis lendame ka meie.

Septembri viimastel päevadel sai meil heinamaal ka teine niide tehtud, nii ilus on kohe vaadata.  Kujutan ette, kui ilus on kevadel heinamaa - ei mingit koledat pruuni kulu. Kuldnokad lasid kase otsas hommikuti laulu valla ja pääsukesed olid veel paar päeva tagasi taevas kaari võtmas. 

Lähen ka seekord kergemat vastupanuteed - kasutan blogimiseks eile aias tehtud pilte. 

 Lähenesin aiale lõunaküljest, mööda heinamaad. Tekkis tunne, et lähen karnevalile :)

Tiivuline kikkapuu näitab sügisvärvi.

Uued priimulad näitavad septembris oma õisi.

Chenault lumimarja`Hancock`lõikasin kevadel maani tagasi, nii tugev talvekahjustus oli. Aga on kenasti taastunud.

Thunbergi kukerpuud on head värvilaigud terve suve ja sügise.

Sel aastal tegin enda tarvis nimekirja püsikutest, mis õitsevad terve suve või vähemalt väga-väga pikalt. Alpi lina, kollane lina, jaapani ängelhein ja kassisaba 'Red Fox'. Ikka mitmeid mitmeid kuid saab nende õiteilu nautida.

Minu püramiidtammede kasvatus. Tõrud pärit Tartust ja Nuiast. Põhjalik selekteerimine seisab ees järgmisel aastal. Aga päris mitmed noorukid näitavad juba oma püramiidsust. Kahjuks on lehed kaetud sel aastal jahukastega. Eks järgmisel suvel oskan sellele tähelepanu pöörata ja pritsida.

Siin siis järgmiseks kevadeks ettekasvatatavad taimetirtsud. Virgiinia männasmailase haljaspistikud taaskord õnnestusid. Kahju on sellest, et ühest varrest saab väga vähe pistikuid lõigata, nimelt on nende lehtede vahekohad ju nii pikad. Ja kui oma taime ei raatsi väga palju ratsida, siis tuleb leppida vähemaga.  Aktiniidiad on mul eraldi peenardes - emas- ja isastaimed eraldi. Ka üks parukapuu õnnestus Kundast korjatud seemnest kasvatada. Ehk peab talvele vastu.

Taas kevadet ootamas noorukid.

Kuldheleenium - Mildalt saadud seemnepakist õnnestus saada 8 taimekest. Titepeenras sirgumas.

Helle jagatud hiina siidpöörist kaifin sajaga. Tugev, jõuline, samas õhuline. Imeilus.

Heleeniumid, tanguutia rabarberid ja muud mudru ettekasvatamisel.

Siin siis see kurikuulus pinnakattetaim sagina subulata. Kahjuks seemned olid vist mutanteerunud ja sirgusid virgiinia tubakad. Kenad vaadata sellegipoolest.

Vaarikasaak on ka oktoobri alguses rikkalik.

Müügiplats sai sel aastal ikka suht tühjaks müüdud. Eelnevatel aastatel nii edukat sügist ei olegi olnud.

Aia taga suures istutusalas sai ka mitmeid pikki päevi kaevatud ja kaevatud. Vat elus on ju ka nii, et osad inimesed tulevad su ellu, et jääda. Mõned otsustavad tulla ja minna ning teatud tüübid selekteerime ise välja. Eks taimedega on ka sama rida. Lõppude lõpuks kõik ju marjamaale ei mahu. Eriti kui on sooviks kasvatada võimalikult palju erinevaid liike ja sorte. Tuleb selekteerida. Ma tegin südame kõvaks ja päris mitu traktori kärutäit sõitis metsa. Miks ma tasuta laiali ei jaganud, küsite nüüd. See etapp on ka selleks korraks mu elus läbitud. Jagasin tasuta suuremas koguses aed-päevaliiliaid. Hõikasin Risttee talu taimeaia fb-lehel, et kes soovib, tulgu aga järgi. Tulijaid oli küllaga, kõigi tarvis leidsin aega. Aga kui iga kolmas läks kuhjaga minema, isegi aitäh ütlemata, siis...  Ma ei näe enam põhjust, et oma aega selle jaskari peale raisata ja energiat kulutada. Ennast säästvam on kõik metsa saata.
Igatahes kevadel on siin istutusalas väga palju muutumist näha, ma loodan.

Jaapani enelat 'Macrophylla' tasub kasvatada tema sügisvärvuse tõttu. Kõik punased-oranžid toonid jooksevad sügisega läbi.

Taustaks harilik amorfa. Kevadel olin ikka väga õnnetu, kui ka tema pidin maapinnani tagasi lõikama - nii tugevat talvekahjustust ei ole tal seni olnud. Aga visa hing - aastane kasv ca 2meetrit. Mulle ta lehestik sümpatiseerib. Ees näha veel mõned habe-peekerlille õied. Ka üks väga pika ajaga õitseja ja väga puhta õievärviga. Kaks kuud on ta kindlasti järjepidevalt õitsenud.

Kollase kase lehed värvuvad sügisel täiega kollaseks. Naabriteks olevad paberikask ja kivikask ei pääse löögile.

Hariliku vahtra sordil 'Royal Red' on aastane juurdekasv umbes 50cm. Seega on lootus puu moodi tamme näha küllalt varsti.

Musta leedri sort 'Black Tower' on vahva põõsas. Tüvest väljuvad ainult lehed, tõeliselt püramiid. Küll olin rumal, et ei viitsinud neist ära lõigatud harudest haljaspistikuid teha. Selline must püramiid oleks vahva mõnda istutusalasse vahele sorgata. Hoian pöialt, et talvele vastu peaks ja kõike jälle nullist kevadel alustama ei peaks.

Suurprojektist kivila sai umbes kaks kolmandikku sügiseks valmis. Kevadel tööd jätkuvad, sel aastal ei ole selleks enam ei jaksu ega ka aega.

Siberi jänesekäpp - alpi omast vist natuke miniatuursem, muud erinevust ei ole ma märganud.

Võitlus maa-aluste närilistega toimis kivilas nuuskpiirituse ampullidega edukalt. Muidu oli nii, et iga jumala hommik käisin neid radasid ja õhku tõstetud taimi hooldamas. Üks vanaproua soovitas kasutada nuuskpiiritust. Ampulli teen otsast katki ja diagonaalis auku ja muld peale. Puutokid panen kõrvale, et hiljem tühjaks aurustunud ampullid välja koukida käsi katki tegemata. Ja tõesti toimib. Eile oli küll üks mutt suitsuahju juurest aeda sisenenud ja kuhilaid tekitanud. Täna lähevad ampullid ka seal käikudesse.

Varretu põisrohi alustas õitsemist alles septembri lõpus.

Kassisaba 'Red Fox'  -  väsimatu õitseja.

Õitsenud õievarsi ma maha lõikama nobe ei ole. Milleks siis ise külvata, kui taimed teevad seda ka ise väga edukalt. Sp ei anna siin ka mingit iluaia mõõtu välja, sest säilitan võimalikult kaua neid valmivaid seemneid taime küljes.

Harilik soorohi 'Chameleon' on iseenesest väga kena - nagu pärsia vaip, kui tal ainult nii palju puudusi ei oleks. Esiteks tärkab ta alles jaanipäeva paiku, teiseks võtab tema esimene öökülm (sel sügisel ei ole meil veel öökülma olnud). Ja kolmandaks ta laiutab - mul tuleb juba murust teda päris nobedalt.

Kamina sein ootab valge ja punase õiega alpi elulõnga. Kevadel on kindlasti vaja!

Suhkruvaher 'Wieri' - loodan, et peab talvele vastu.

Lindude külvatud must leeder, ehk nüüd siis musta leedri kollaselehine vorm. Sort 'Aurea' on mul küll olemas, aga tema lehed ei ole üldsegi nii kollased, kui sel isetekkelisel. Huvitav ongi see, et kollane lehevärv pidi puittaimedel seemnekülviga päris edukalt edasi antama.

Paremal musani abeelia - väga efektse sügisseelikuga. Kahjuks on ta selline mitte eriti vormi hoidev põõsas. Aga sel talvel ei saanud isegi mitte kahjustada. Samas kui ta peaks kasvama sama suureks, kui kevadel Lätis nägin, siis on asi kurjast. Siberi kontpuuga olid seal ta mõõdud võrreldavad.

Villane lodjapuu 'Aureum'. Imearmas tegelane, aga talle tuleb leida vägagi sobiv kasvukoht. Nimelt varjus jääb leht roheliseks, päikese käes saab jällegi päikesepõletuse. Tundub, et praegu saab hakkama hästi.

Tugev lõikhein. Käitub meil küll suvelillena, aga kuna hoolitseb usinalt järelkasvu eest, siis on ta mul ikkagi olemas. Muidu selline kena nupsik.

Kohustuslik pilt lursslillest.  Lursslill, haruline 'Brunette' jõudis kenasti õitsema minna ja oma ülimeeldivat aroomi ka meiga jagada. Kobar-lursslill 'Chocoholic' jäi aga liiga varju ning oli õnnetu ja mis ma siis tegin. Võtsin kätte ja istutasin ta eelmisel nädalal suure palliga päikselisemasse kasvukohta. Ei teinud teist nägugi. Samas olen küllaga jaganud õpetusi, et kevadisi õitsejaid istutatakse sügisel ja sügisesi õitsejaid kevadel. Ise samas teen risti vastu. Aga noh, ega jänesed ju šampust ka ei joo :)

See ala sai ka praktiliselt puhtaks roogitud ja palju uusi taimi istutatud ning igasugu ümberkorraldusi siin teostatud. Kevadel näeb. Puittaimi ma ei riskinud sügisel enam transportida, selle töö jätsin kevadeks. Nagu kevadeks jääb ka põõsaste väljajuurimine. Kaks tuhkurenelat (laiuseks juba 3 meetrit, liiga suured), kaks ebajasmiini 'Compactus' (lubatud väikesekasvulisest põõsast kasvab siiski hiiglane), värdforsüütia (õisi näeb haruharva), punaselehine sarapuu (kahte ei ole vaja) - need lähevad kindlasti välja. Eks miskit tuleb veel.

Sinine kontpuu värvub okste kaupa - imekena sügisel.

Ülane, jaapani 'Whirewind' - samuti leidis eelmisel nädalal endale natuke päikselisema kasvukoha. Talvituks ta ometi ka.

Kanada punanupu seemikud ema põlle all. Endal ei ole mul tema seemnekülv vilja kandnud ja nagu näha, ei tasu vaeva nähagi.

Mugullauk on kena sügisene õitseja. Ka temale ei ole see kasvukoht parim, pean kevadel talle rohkem päikest võimaldava kasvukoha leidma.

Ja ohoo, siin mul robiiniad pandud juurduma. Üks vanaproua nad mulle saatis, lehed paraku juba krõbisesid. Lõikasin siis pealsed maha, juured olid muidu ilusad. Kui nüüd ainult hiljaks ei jäänud. Panen talveks kasvuhoonesse mulda koos pottidega ja ootan põnevusega kevadet.

Kasvuhoonest on saaki võtta veel küllaga. Kolmest kurgitaimest sai saaki ülearu, meie neid ära süüa ei jõua kuidagi. Aga õnneks armastavad ka kanad kurki.

Selline see kiire läbilõige siis hetkel aiast sai.