Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 9. mai 2016

Tänane lugu nii lõbus ei ole

Hõiskasin alles siin igasugu ninade üle ja eks tänagi leidsin jälle õnne. Minu seitsmest erinevast trilliumist on tärganud kuus - kollane, longus, püstine, püstise valge teisend, talbjas ja vaseyi. Puudu on veel suureõieline. Mis sellest, et mõned neist paar aastat palgata puhkust võtsid, lõpuks hakkasid ikka liigutama. See on ju nii hea  uudis.
Aga nüüd tõsisema teema juurde. Ma ei tea, kuidas teil, kallid Aalujad, aga minul on põõsamaailmas ikka täielik kaos. Eks ma natuke ikka veel ootan, kuigi tundub, et oodata vist suurt ei ole. Viimase paugu sain täna, kui kaevasin aedhortensia 'Limelight' tarvis istutusaugu ja läksin talle siis teise aia otsa järele. Ja mis ma leidsin, täiesti kuivanud, ilma ühegi pungata. Ootan veel, aga... Sügisel veel õitses nii ilusti. Kas tõesti oli ta mul suvelille eest? Mõtlen visuaalis aiale ja panen kirja, kes on tugevalt kahjustatud ja kes läinud või minemas. 

  1. Chenault lumimari 'Hancock' - suurest suurest põõsast mõni üksik pung.
  2. Harilik amorfa - tärkab hilja, aga tugevalt kahjustunud.
  3. Kare deutsia - kas üldse tuleb? Õnneks mul alles mõni potitaim.
  4. Ebajasmiin 'Innocence' - tugev kahjustus
  5. Värd-ebajasmiin - pool suurt põõsast läinud
  6. Jaapani enelas - läinud
  7. Maadjas enelas - pool läinud
  8. Läikiv kibuvits 'Variegata' - läinud
  9. Fortunei kikkapuud, kolm erinevat - väga tugev päikesepõletus
  10. Thunbergi kukerpuud - üks läinud, mitmel tugev kahjustus
  11. Pikaemakaline paju 'Kurome' - läinud
  12. Terveservaline paju 'Hakuro-Nishiki' - läinud
  13. Põõsasmaranad - paar tükki läinud
  14. Veigelad - vist kõik läinud
  15. Musani abeelia - tugev kahjustus
  16. Harilik kuldvihm - alles kolme punga jagu
  17. Mustad leedrid - viiest erinevast täies elujõus ainult f.laciniata. Mis teistest saab, vara veel öelda. Kõrged põõsad ja mitte väga noored olid enamik.
  18. Koehne pihlakas - kahjustunud
  19. Keerdremmelgas - neid oli kaks, mõlemad läinud
Vist sai kõik. Ei ole sõnu, sellist jaskarit ma küll ei oodanud. Eks lähinädalatel selgub, mis ja kuidas.
Aga eks tulebki vaheldus, kuigi paljud põõsad olid mul taustaks, jäävad ju augud.
Mis siis ikka, elu on siiski ilus ja praegune aeg on võrratu. Kui päev õhtusse jõuab, on kohe kahju. Nii palju on vaadata ja teha, aga lihtsalt ei jõua. Tänane päev ka kadus ma ei tea kuhu. Vaja olekski aega, just aega. Põõsad saab ju uued osta, aga tunde ööpäeva juurde osta ei saa.
Lõppu mõned kevadised hetked aias.






14 kommentaari:

  1. Põõsastega on sel aastal jama jah aga nii hulle kadusid kui sinul ei paista olevat. Jaapani enelad ja kõik peale kahe Thunbergi kukerpuu saavad maani tagasilõikuse. Deutsiat pole lähedalt veel uurinud. Üks veigela saab ka maani tagasilõikuse. Aga kindlasti oota veel enne kui nad maha kannad, sest kõigil minu omadel millede oksad surnud tuleb maa seest juba värskeid ninasid. Põõsad on visad.

    VastaKustuta
  2. Kurb lugu nende pôôsastega jah, kôige üllatavam on suur Jaapani enelas Marophylla, üks on poolsurnud ja teine vist täiesti.

    VastaKustuta
  3. Eks ikka rõõm ja mure käsikäes. Siiski usun, et kannad oma põõsaid pisut liiga kähku maha. Lehtpõõsad on suures enamuses võimelised taastuma peaaegu maa alt. Eks mõne kohta peab siis kukalt sügama, kas taastada või valida midagi uut. Ülemaalist lehtpõõsaste hävingut pole kuulda sel aastal, nii et paljundusmaterjalist puudust ei tule.

    VastaKustuta
  4. Huvitav.
    Mul ei talvitunud pistoksast noor Hakuro Nishiki ja väga kahtlased on musta leedri sordid, mille kasvukoht oli niiskemas savisemas mullas. Aga thunbergi jm kukerpuud on heas vormis, ebajasmiinid terved, muud ka. Hõlmikpuu on kahtlane. Hortensiad elasid yhe kolimise ja selle järel kohe talvitumise yle, kuigi põevad. Mõned roosid on nirud. Oli vastik talv.

    VastaKustuta
  5. Huvitav.
    Mul ei talvitunud pistoksast noor Hakuro Nishiki ja väga kahtlased on musta leedri sordid, mille kasvukoht oli niiskemas savisemas mullas. Aga thunbergi jm kukerpuud on heas vormis, ebajasmiinid terved, muud ka. Hõlmikpuu on kahtlane. Hortensiad elasid yhe kolimise ja selle järel kohe talvitumise yle, kuigi põevad. Mõned roosid on nirud. Oli vastik talv.

    VastaKustuta
  6. Veigelatele on veel vara kriipsu peale tõmmata ja thunbergi kukerpuid lõikasin ma mõned kevaded tagasi botaias praktikal ja neil oli ikka oksakesi jm näpistanud. Minu koehne pihlakas alustas otsast peale, aga ta oli tuultele avatud kohas ka. Jaapani enelased on ok, aga nad olid tämavu aeglasemad. Suur soe on küll käes, ag aoota esimene soe kevadvihm ära, küll peseb pungad välja. Aedhortensiad on küll juba pungas ja lehtimaski.

    Aeg on jah see kuldvara ja mul on ka õhtul kahju tuppa minna ... eriti praeguse sumedusega.

    VastaKustuta
  7. Karedat deutsiat püüdsin pidada 5 aastat tagasi. Noh, kui aus olla, siis ta mul kunagi normaalselt ei õitsenudki, sest külm võttis ülemise osa ära ja mulla peal siis alumised oksad roomasid ja seal olid mõned õied. Must leeder meil üldse ei kasvanudki, kolm aastat oli vilets toataime mõõtu äbarik, kuni andsin tema ära rannaäärsesse taimetallu. Seal kus hakkas viskama. Praegu on kahemeetrine igas mõõdus ja üle sellegi. Amorfat olen ka pidanud, tema ongi selline õrnake, aga väga visa, tema juba ei hävi. Lihtsalt see aasta ei õitse. Teistega kogemust pole.

    VastaKustuta
  8. Minul see-eest talvitusid deutsiad, abeeliad, küüvitsad ja muu mudru kenasti isegi pottides müügiplatsil ja aias pole ka mingeid kahjustusi, roosid tuli muidugi maani maha lõigata, aga see on iga-aastane lugu, sest ma ei viitsi neid mullata. Huvitav küll, millest Sul põõsastega selline jama, no ebajasmiini ei tohiks ju miski kahjustada :(

    VastaKustuta
  9. Ma just kirjutasin oma blogis, et midagi on põõsastega lahti. Tänane pilt on veidi parem, aga nii mõnigi on vaja maani maha võtta, las noorenevad.
    Kerria, deutsia ja see hakuro meil pikaealised pole, mõne aasta peavad ja siis tuleb ikka see talv, mis nad endaga viib. Õitsevad ka vaid need osad, mis lumes.
    Hortensia, enamik enelaid, maranad, veigelad ja ebajasmiin lõika paarile pungale ja nad taastuvad, meil on korras isegi suurelehised.
    `Taavi` puhkeb valgena, Sa seda ilmselt ei märganud, siis roosatab ja lõpuks muutub siniseks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suurelehine hortensia on mul ka ilus ja korras, aga see 'Limelight' on ilma ühegi pungata. No ma ootan. Põõsasmarana ma siiski juurin välja, sest ta suht eakas ja need koledad kontsud seal all mulle ei istu. Õnneks mul ka kaks noort taime olemas

      Kustuta
  10. Mul on ka mõned põõsad hõedavõitu. Eriti hull on jaapani enelas Shirobana. Ja must leeder on lännu. Aga kare deutsia näiteks on väga kobe (mõned oksad on küllraagus, aga muidu ladvani ok).
    Aga vast ikka kosuvad ka Sinu omad enamuses. Põõsarahvas on sitked tegelased.

    VastaKustuta
  11. Huvitav. Mingi põõsavaenulik talv oli. Mul on üldiselt kõik alles v a Hakuro Nishiki on kahtlane veel.

    VastaKustuta
  12. Mul ei ilmuta elumärke sügisel istutatud aedhortensia 'Levana'. Oli teine veel suurem ja kallim taim. Samal ajal kõrvale e samadesse tingimustesse pandud 'Wim's Red' ja 'Phantom' on korras. Muid põõsaid on mul vähe aga kaks jaapani enelast (päris vanad teised) on hea tervise juures. Kolm Thunbergi kukerpuud ka. Isegi kõik buddlejad on elus, kuigi vaatamata ülesmuldamisele ja kuuseokstega katmisele külmusid ikkagi maapinnani.

    VastaKustuta
  13. Ehk siiski annavad vähemalt mõned veel elumärki!.. Meil merele lähedal ilmselt hoidis pehmemat joont ning kuigi roosid tulid pea maani maha lõigata, tundub, et peale mõne üksiku hakkasid rõõmsalt taastuma :)

    VastaKustuta