Ülikiirelt saabus oktoober

Septembrikuu möödus nii tegusalt ja kiirelt, et õhtuti lihtsalt kukkusin voodisse. Elus tuleb ette hetki, mis kõike muudab. Ühe inimese ootamatu terviserike pöörab kõik tagurpidi ja sassi ja segamini. Nii juhtus ka meil. Ootamatult, sekundi murdosa vältel muutus elutempo. Kõik sügistööd, mis oli plaanitud teha kolmekesi, jäid minu ja ema teha. Aga rabeleme kuidagi välja. Kuigi peale seda, kui olin üksi keldrisse tassinud täpselt 103 korvitäit kartulit, peedid ja kaalid, pidin küll otsad andma. Käed öösel lihtsalt hullult valutasid. Peale selle veel õunamahla tegemine nii tuttavatele kui vähem tuttavatele. Istutamine, külvamine, niitmine, puuriida sisse tassimine, loomapeedi võtmine, vaarikate korjamine veel oktoobrikuus. Nädala lõpuks vast jõuan järje peale.

Siin on umbes üks viiendik paprikasaagist.

Kahest taimest saime 14 korralikku kõrvitsat.

Punased peedid on peaaegu sama suured kui kaalikad, mis sellistega teha? Arvatavasti õuna- ja peedimahla segu.

Kaalikad jäid normaalmõõtudega. Porganditest pilti ei teinud, aga need ka nii suured ja palju, et jagub tervele vallale.

Mis siis septembris toimus? Kõige tähtsam üritus oli muidugi PÜHA JUURIKAS, mida kõik aalujad on juba jõudnud kajastada. Kui ma veel nädal enne üritust ei olnud oma minekus kindel, siis jumala õnn, et on olemas kõikvõimas fb, mis mind sundis otsust muutma. Tore päev oli omade seltsis. See vist ongi saanud selle päeva mõnusaimaks ja kandvaks osaks - kõigi Aalujatega kokku saada, vestelda ja lihtsalt nautida meile antud hetke.

Kasutan siin sõprade tehtud pilti näitamaks, kui vähe on õnneks vaja. Lihtsalt vesikanepit ja ogaputke. Piirdusingi kõigest nelja taime ostmisega, lisaks mõned vahetused.

Sirvin hetkel septembris tehtud pilte, saab natukegi aimu tehtust ja nähtust. Kuigi aega ei ole olnud isegi pildistada.

Üks tülikas tegelane hakkas silma vana ja suure ebajasmiini all. Selleks on sedum hispanicum. No see läheb küll igast rakust kasvama ja täitsa suva, kus kanda kinnitab. Nüüd on ta sisse seadnud end muru sisse. Teadlikult viskasin ta aiast välja umbes 10aastat tagasi, aga muudkui levib.

Värve jagub ka suve lõppu ja sügise algusesse. Igav ei hakka iial.

Heki äärest sai välja juuritud neli marjapõõsast, saab tulevikus hea kasvukoha värvilistele kõrgematele okkalistele, mis rohelisele taustale joonistaksid mustri.

Kiviktaimlas padjandeid piirates leidsin toreda üllatuse. Cotoneaster horizontalis, mille olin sunnitud millalgi haiguse tõttu välja juurima, on olnud virk ja hoolitsenud järelkasvu eest. Umbes sada pisikest titte vaatas mulle ühe suure padjandi alt vastu. Vahva. Loodan, et ikka talvituvad kenasti ja kevadel juba julgen neid liigutada. Kuigi tuhkpuudele on vist vaja PMA taimepassi, peab uurima.

Leidsin krüsanteemi põõsast sellise kollase lehega põõsa. Tundub kangesti musta leedri moodi olevat, kindel just ei saa ka olla. Kevadel uurima, kes ta täpselt on. Kuna mul musta leedri sorte erinevaid aias, siis lindude kaasabil võis ju tõepoolest selline isend tekkida, kahtlustan vähemalt.

Septembrisse mahtus veel Palamuse laat. Ilma ostudeta laadalt ka kentsakas lahkuda ja mida muud sa hing ikka ihaldad, kui mõnda uut taime. Ostsin siis viie liilia sibulaid, ühe põneva corydalis-e ja ammu ihaldatud amuuri toomingas leidis ka tee koju.

Puud jõudsin ka septembris ära võrgutada. Ostsin 25meetrise rulli aiavõrku, hekseldasin juppideks ja jagus 11-le puule. Loodan et see mure lahendatud. Samas sain eile e-maili, milles pakuti mingit imelist kontsentraati, mis hoidvat aiast eemal kõik metsloomad ja mutid ja rotid. Aga mis saab siis meie kassist ja koerast, kihutab need ka kodust äkki minema? Ei usu ma neisse imedesse, tara on ikka tara.

Musta lumeroosi etendus algamas.

Kõreliiliad on ühed mu lemmikud.

Angerpisti kolmas õitsemine sel aastal.

Virgiinia männasmailase külvid on mul ebaõnnestunud. Sel aastal tegin haljaspistikuid ja kui siit hoolega vaadata, siis tahtsid juurdunud pistikud veel enne talve oma õisi näidata. Eile näpistasin õienupsud energia mujale juhtimise eesmärgil küll ära, aga tundub, et pistikud õnnestusid.

Kasvuhoone sügisene täitumine.

Kirjutamata jätan Kiviõli ja Kunda külastuse, aga sellest kindlasti edaspidi. Sellel reisil nägin ikka palju uut ja uskumatut taimede ja haljastuse vallas.

Täna said keldrisse viimased porgandid, pooled loomapeedid. Muru niitsin ka. Kaks nädalat sai ta enne talve korralikult kosuda ja toitaineid varuda, nüüd niitsin korruse võrra madalamalt ja siis see riisumine, jeerum sa jeerum. Kolm traktorikärutäit sai kokku ja sellega sai kompostihunnik korralikult ära kaetud. Thunbergi kukerpuid külvasin erinevaid kokku 90 tükki, näis mitu ka idaneb ja elujõuliseks sirgub. Kasvuhoones muld sai ka lubjatud, ainult happesuse test jäi veel tegemata.

Ja laienduse saanud istutusala on ka taimestatud, ainult pilt koos taimedega on veel tegemata, see jääb kevadeks.

Niimoodi kiirelt ja natuke ka nukralt on möödunud september ja saabunud tuuline oktoober.