Lehevaatamisi kokku

reede, 4. september 2015

Võrratu sügisilm

Tänane päev kuulus lausa fantastika valda - soe, vaikne, täis linnulaulu ja liblikalendu. Ühel perekond Suitsupääsukesel tulid küllalt hilja siia ilma viis pisikest. Nüüd nad küll juba lendavad, aga söögi hankimisega on veel raskusi. Meil on küüni ukselt üks laud pääsukeste tarvis suviseks hooajaks eemaldatud ja nüüd need viis pisikest seal istuvad, nokad pärani ja vanematel tiivad tööd täis. Vahva! Kui pääsukesed parvega aia kohale tulles valju häält teevad, kaovad kõik vähe aeglasema lennuvõimega väikest sorti sulelised puudesse-põõsastesse varju. See on märk linnukulli saabumisest. Toiduahel on selline lihtsalt. Viud on paaridena kõrgel taevas, liike ma ei tunne, aga hääle järgi suunasin pilgu täna mitmeid kordi taevasse - kõrgel tiirutavad. Hiireviu liugleb koristatud viljapõllu kohal ja aeg-ajalt sööstab alla kui nool. Elu aias veel liigub, kulgeb. Kaugel see vaikuski enam, kui laululinnud kõik läinud on.
Ja kui palju saaki on praegu võtta. Õuntest ei tasu rääkida, neid jagub vallale. Aga viinamarjad, ei valeta, sõin vist terve kilo täna ära. Iga päevaga muutub maitse aina magusamaks. Nii mõnus on istuda viinamarjade põõsaste servas ja süüa neid päikese käes soojenenud marju. Vaarikaid krõbistasin peale. Meie sügis.
Töö tegemiseks oli ka ilm väga soodne. Alustuseks tegin oma püramiidtammede  ala rohuvabaks. Siis uurisin Kaie käest, kas neid tammesid peab talveks katma ja kui jah, siis kuidas. Vastus oli, et ei pea. Kui sügisel ei ole juuri kahjustanud, siis ei pea katma. Nii nad siis jäävad. Seejärel tegin veel pinnase happesuse testi, sest nälgheina oli seal usinalt. Tulemus 7,0. See sobib ja lisama ma miskit ei hakanud. Palju sealt püramiidse kujuga neid välja annab, on iseasi.


Seejärel sai igasugu noortaimede ala korda seatud ja nüüd olen jännis. Mul kasvab seal Milda toodud värdforsüütia  'Lynwood Gold'. See oleks vaja kuhugi istutada, kevadine õitseja siiski, aga kuhu. Mul on olemas juba üks nimetu värdforsüütia, siis 'Minigold' ja looklev forsüütia. Olen beebi nii suureks kasvatanud ja täna kohta ei leidnud. Vaja veel jalutada ja aaluda.

Järgmise tööna sai ette võetud vaarikate rohimine. Eelmisel kevadel ostetud kahest 'Polka'st oleme tänaseks paljundanud 19. Kahjuks oli muruhakkega ka suht-koht kitsas sel aastal ja nii nad endiselt mullapinnal on. Põhku ei julgenud ohaka kartuses riisuda. Nimelt on ohakapõld kohe üle nisupõllu. Kevadel üks esimesi hakkeid saab vaarikatele.


Kollased emajuured said rohitud ja üks korralik kogus ka potistatud. Ei olnud need juured kahe-aastasel taimel veel väga hirmuäratavad. Jah, nad olid võimsad, aga loodan, et saan neid ka aasta pärast põllust kaevata.


Ühe päris põneva Sedumi leidsin ka põllult. Eelmisel aastal sai Milda aiast neid oksi toodud ja juurdumiseks mulda pistetud. 99% hävis, aga ühe kahvatu roheliste lehtedega pistsin täna potti kosuma. Ainus asi, millest ma aru ei saa - miks need söödikulised neid kukeharju peavad armastama. See oli ka täidest kubisemas. Kas selle vastu ka miski aitab või ongi igavene probleem.
Okkaliste beebid said ka rohitud ja muld kobestatud ja lähevad talvele vastu, ka ilma katmata tõenäoliselt.

Siis jõudsin puude lõikamiseni. Paberikasel ja kollasel kasel tõstsin juba natuke võra. Harilikku kuuske 'Cypressina' olin sunnitud ka kärpima, nimelt alumised kahjustatud oksad eemaldama. Jäi täitsa hea. Ühel harilikul kuusel oli imekombel kasvanud või õigemini kasvamine kahe silma vahele jäänud. Kaks täiesti võrdset latva. Ühe eemaldasin kohe.


Aga ebatsuuga. Eelmisel aastal eemaldasin topelt ladva, nüüd üks oksake sealt eemaldatud ladva kohalt välja kasvamas ja kõrgust võtmas. Ei oska ka öelda, kas eemaldada mingi osa oksast või jätta nii. Siin ta on.


Seejärel sai veel püsikutelt 12 liigi seemneid korjatud ja oligi sügisõhtu varakult käes. Peale sauna kamin küdema ja lihtsalt mõnus aeg vegeteerimiseks.







7 kommentaari:

  1. Appikene, küll Sa võid ühe päevaga palju jõuda :) mis toitel töötad :D aga ilusad ajad on praegu ja kestavad veel tük aega ma looda, kõik märgid näitavad pikka sügist va meie kassid, kes on nummale läinud

    VastaKustuta
  2. kas püramiidtammesid teeb pistikutest? Või seeme? Ja miks nad ei peaks tulema püramiidtammed? Aga sul oli ideaalne päev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ideaalne paljundusviis oleks muidugi pookimine. Eriti kui pookeoksad hankida ideaalse võraga puult. Järvseljal näiteks kasvavad väga võimsad ja kõrged püramiidtammed. Paraku suur osa meil pakutavatest püramiidtammedest on külvatud tõrudest ja tulemus on nagu ta on. Näitena Tartus Kuperjanovi silmakliiniku ees või Viljandis bussijaama kõrval. Kõigil tammedel erinev võra kuju ja kõrgus. Ükshaaval istutades ei ole see muidugi nii tähtis. Ja nüüd üritan minagi neid seemikuid mõned aastad selekteerida ja endale mõned paremad variandid kasvama panna. Samas saaks ebasobivatest häid pookealuseid.

      Kustuta
    2. Pookimine annab emataime omasustega puud, aga samas, ega nad ei pruugi olla hooldusvabad. Nimelt tamm annab võsu; neid peab jälgima. Olen püüdnud tamme pookida, tamme pookeoksad peavad olema suhteliselt jämedad, et töö õnnestuks.
      Eestis olen kohanud põhiliselt kahte moodi püramiidtammesi: ühed on heledama lehestikuga ja nõrgema (liuerdavama) kasvuga; teised on tavalised. Need tavalised annavad mitmekesiseid järglasi; selekteerides saab sarnaseid puid.
      Need nõrgema kasvuga puud annavad ühtlasema järglaskonna. Aga need heledama lehestikuga tammed kipuvad vanas eas laiali vajuma (näide Tallinnas "Solarise kõrval).

      Kustuta
    3. Tänan info eest. Minu aimdusel saab sel juhul sarnasemad isendid siiski pookimise tulemusena, mitte tõrudest. Just soovides puid reastada. Minu soov oleks panna kasvama kolm enam-vähem identset tamme gruppi. Suure tõenäosusega ma enda katsetuse tulemit ei näe, aga mis siis. Järelikult liigub tee ikka meristeempaljunduse poole.

      Kustuta
    4. Kõige lihtsam viis on ikkagi sarnaseid tammesi saada, kui ühelt puult paar tosinat seemet külvata ja kolmandal aastal sarnased välja valida. Nii on ikka tehtud.
      Tartus Jaani kiriku kõrval kasvab hästi viljuv püramiidtamm. Sammasjate tammede all pole ma kunagi tõrusi näinud. Tartu kesklinnas kasvab sammastamm Ülikooli taga nõlva peal.
      Talvel võivad noori tammi kahjustada jänesed ja kitsed. Mina olen pintseldanud puid seebiveega. Lõhn peletab. Lihtne toimetada, et kaks korda talve jooksul teha.

      Kustuta
  3. Eile oli tõesti mõnus ilm, kahjuks rikub mul igapäevane linnaskäigukohustus aedlemismõnu korralikult ära, aga jõudsin natuke rohida, õhtu oli imeline. Ja kõige mõnusam asi on õhtu kamina ees.

    VastaKustuta