Meil on aega veel, meil on aega veel...

...et kirjutada mõned read. Päike käib juba kõrgemalt, ilmad on mõnusalt külmakraadides ja päevad on pikemad. Kõik toimetavad oma seemnepakikestega ja peavad plaani, mida külvata ja mida mitte ja kunas külvata. Nii on see olnud maailmas juba sadu aastaid. Võib-olla ainult selle vahega, et teatud ajaperioodidel pööratakse tähelepanu eri liikide külvile - aeg-ajalt rohkem köögiviljadele ja siis jälle dekoratiivtaimedele. Kuidas kellegil mingil ajal vajadus on. Ei olnud see kuigi ammu, kui mu ema külvas jaanuaris tomateid ja märtsis viidi taimed küttega kasvuhoonesse. Kütma pidi ka öösiti ja küll rassiti. Oleks siis, et tomat läks müüki, aga ei, me saime ise süüa. Olid ajad. Ja terve kasvuhoone oli päevavalguslampe täis. Vaadates tänaseid elektri hindasid ja poes tomati hinda, ei hakka keegi sellise jauramisega vaeva nägema. Aeg lihtsalt oli selline. Tomatid ja paprikad kasvatab ema siiani ise ette, aga nüüd tunduvalt hiljem.

Aasta algus on ka nii kiire olnud, et voodi kõrvale on tekkinud hunnik raamatuid, mida aja puudusel ei ole jõudnud lugeda. Esimene suurem ja tähtsaim töö, mis käsil, on kaalulangetamine. Miskipärast on elus nii, et kui sul on ikka ette nähtud olla korpulentsem ja soovid olla nääpsum, siis tuleb end terve elu piitsutada. Kaks aastat tagasi sain oma kaalu langetatud pea 17 kilo, nii 60 peale. Oleks võinud küll tiba veel pingutada, aga üldjoontes jäin rahule. Ja kaal säilis kuni selle aasta jõuludeni. Aga no need ema söögid aasta lõpus ja muud üritused tõid 4 lisakilo ja siis tekkis küll kapsaussi tunne, kui pidusse oli vaja minna. Rull ja rull ja rull jne. Selle nädalaga olen kilo kaotanud. Pingutan edasi.
Teine töine asi on kodulehe tegemine. Ei ole ka arvutis kuigi kõva käsi ja võtab aega, kuigi ostsin põhja jne, aga teosammul venib see kõik. Loodan aprilliks ühele poole saada.

Eelmise nädala algul oli koolis sess. Kuigi alul tundus, et olen seda kõike juba õppinud ja koolis käimine on tühja tuule tallamine, siis sel sessil Aino Möldrit kuulates tundsin end  mugulbegoonia tõusmena  iidse tamme kõrval. Nii palju tarkust, nii erinevates valdkondades, kui pr Mölder oskab edastada, ei ole sõnu. Ja siis uurid, loed, õpid, arened. Me kõik tahame ju rohkem teada ja rohkem osata. Igatahes oli koolis täitsa põnev ja tundub et põnevamaks järjest läheb. Täna lähen kõndima ja pildistama. Esmaspäevaks vaja esitada slaidishow esmaabis teemal :"Õnnetus hüüab tulles." Pean pildistama ohtlikke kohti, nt kukkuvaid puid, jääpurikaid, lahtiseid kontakte jms. Ei tea, kust ma need 12 pilti kätte saan.

Vahepeal viskas siinkandis miinuskraade 24. Kuulda oli, et mitmel pool oli kraad langenud isegi -28-ni. Ise olin samal ajal Stockholmis, seal oli kõigest 7 kraadi alla nulli. Aga eks veebruar kui tuisukuu on alles ees ja ega see külm ka uuesti tulemata ei jää. Lugedes tänaseid uudiseid, siis peaks tulema keskmisest külmem veebruar. No eks aeg annab arutust.

Eile tegin siis korraliku kontrollreidi nii aias kui aia taga, siiani suuri kahjustusi ei paista. Kitsed ja jänesed on küll pahandust teinud, aga kõige hullem seis praegu ei ole. Plaanisin ka pistoksi natuke valmis lõigata, aga ajapuudusel jäi see töö eile tegemata. Ehk täna jääb aega veel.

Nüüd siis tänane päev ka õhtus ja mul hommikul kirjutatud blogi osa postitamata. Täna siis kõndisin vist terve küla läbi ja otsisin neid ohtlikke kohti. Ohtlikke leidsin vähe, aga muud põnevat küll. Kuidas küll on suuri tammesid lõigatud. Ei tea küll, mitu aastat tagasi, aga tüükad on hirmsad. Panen pärast pilti ka. Siis käisin Loodi-Püstmäe lehisepuistus. Uhked on need kahesaja aasta vanused (peaaegu) lehised tõesti. Võimsad tüved ja uhked korbad. Lehisepuistu on külvatud aastal 1820, seega 7 aasta pärast juubel. Puistu seisukord on hea ja teatavasti võib lehis elada 500 aasta vanuseks. Seega pole neil veel pool elugi seljataga. Mida kõike nad on näinud??? Seega külvame ka midagi sellist, mis peab pikalt. Muidu need igasugu madalad okaspuusordid küll vahvad, aga reeglina hääbuvad nad enne istutajat.

Kas keegi on mugulbegoonia mugulaid ka üle talve pidanud? Mul nad ilusti talvekorteris sobival temperatuuril ja olen ka jälginud, et päris läbi ei kuiva. Aga kunas ma nad sooja pean tooma? Seemnekülvi puhul oli nende kasv küll nagu samm tigudel, aga kuidas mugulad käituvad?

Ja nüüd mõni sõna eurotsoonidest. Saan aru, asun Viljandist 10km lõunas - olen 4.eurotsoonis. Mida lääne poole, seda tsoonid tõusevad. Hiiumaa läänetipus juba 7.eurotsoon. Nii ja nüüd. Avan Aiasõbra koduka ja mis ma näen - näiteks astilbe kasvab tsoonis 3-8. Seemnemaailmal kordub sama. Mis tsoonid need neil on ja kuidas seda mõista? Kas ikka on võimalik, et üks taim kasvab nii erinevates kohtades ja talvitub ka takkapihta. Loogiline seletus minu ajul järgmine - Ricinus communis kasvab nii meil kui Hispaanias. Meil suvikuna, aga Hispaanias kohtasin teda puuna. Kas siit tuleb see nii suur kasvuala?
Piltide vähendamisega jäin jälle hätta. Eelmine kord sain blogidest abi ja pildi vähendamise tehtud ja nüüd meelest läinud. Olen mitu tundi üritanud ja ikka tulutult. Lõpptulemuseks keerasin miskit siin veel nässu ka, nüüd saan ükshaaval vaadata ainult neid pilte, mis on pildistatud, kui fotokas püsti käes olnud ja teistel pillub errorit. Et end täna rohkem mitte ärritada, siis panen pildid ikka täismõõdus, muidu jääbki kõik postitamata.

Päike kuldab puude latvu

Vot nii on puud lõigatud Loodi mõisa pargis

Selline on vaade alt üles lehiste latva