Kuu ja 4 päeva viimasest postitusest

Kui ma blogi kirjutama hakkasin, siis olin absoluutselt kindel, et teen märkmeid järjepidevalt ja korrektselt. Endal ka hiljem hea vaadata, mis ajal miski on tehtud. Aga nüüd tundun endale täieliku saamatusehunnikuna, miskit siia kirja ei jõua  ja kasutegur ikka 0. Mine või ajaplaneerimist õppima. Viimane puhkepäev oligi siis, kui eelmine postitus sai tehtud. Tõesti, kõik päevad hommikul kell 10 maale ja õhtul pool üheksa tagasi. Sekka ka müügipäevad. Viljandi folgil 4 päeva, Karksi lennupäev, Abja motokross jne. Eks teenida ka ju vaja. Samas olen ka üliõnnelik ja uhke  tänaseks teostatu üle. Ja mille üle siis õnnelik ollakse? Esimesena muidugi see, et suutsin kaalu langetada 17 kilo ja olen suutnud terve aasta seda ka hoida. Kaal on sama, aga keskele küll mingi suurem ujumisrõngas oleks nagu tekkinud, aga see on mõne nädala treeningu töö, et kaotada see rõngas. Seega sellega võib rahul olla ja tuleb end natuke sihtotstarbeliselt liigutada. Teise asjana siis minu elu suure unistuse algus. Sellest natuke pikemalt - juba siis, kui ma 2007 Luuale õppima läksin, oli mul unistus rajada oma puukool või miskit sellist. Ja kõik need aastad on mõtted liikunud ka selles suunas ja nüüd olen FIE ning avasin ka kodus pisikese müügiplatsi. Ei ole ma kirjutanud projekte ega omanud ka algkapitali, et miskit suuremat osta või varuda. Kõik on tõesti suure töö ja armastusega tehtud. Kuna olen 13 aasta jooksul suutnud aeda elama mahutada küllalt suure kollektsiooni, siis algmaterjali miskit on. Üritan katsetada ka igasugu uute taimedega, aga kuna talu asub siiski sisemaal ja kliima on meil nagu on, siis peavad taimed kliimasse sobima. Üritan võimalikult palju teha seemnekülve ja vaadata, mis tuleb. 

 

Täna just mõtlesin, et aias mul nii palju erinevaid kobarpäid, et korjan seemneid ja teen külvid, võib ju saada uusi põnevaid hübriide. Sama suure tähtputkega. Hetkel aias kolm sorti, seega võib ka sellest seemnekülvist miskit põnevat sirguda. Eks aeg annab arutust. Kuigi selle loba peale meenus üks hiljuti loetud anekdoot: Mees müüb turul 1-eoroseid 90senti tükk. Järjekord meeletu. Üks ostja küsib, et mis mõte sel äril on, kas kasumit ka toodab? Mees vastab, et sitta sest kasumist, aga käive on küll tohutu. Vot nii võib ju ka minna. Aga olen optimist ja ma tõesti naudin igasugu aiatöid ja tihti ei saa ma sellest ütlusest aru, et aed võib muutuda koormavaks. Eks mõõdud valime ise ja hooldusnipid ka ise. Mulle meeldib hommikust õhtuni seal mütata ja kui ühel hetkel enam ei meeldi, siis tuleb lihtsalt kriips peale tõmmata. Aiatöö peab olema ikka nauditav, mitte vastu tahtmist teostatav. Kuigi teatud päevadel ei taha teatud töid miskipärast küll teha. Näiteks paar päeva tagasi ma mitte ei viitsinud väikese niidukiga põõsaste vahet niita, kuigi mõte oli. Aga kui ei taha, siis ei tee ja teed järgmisel päeval kui tuju on ja mitte miskit ei juhtu, sest aed on siiski iga aiaomaniku eluruum ja ta toimetab seal täpselt nii nagu talle meeldib. Sama on ju kujundusega - ühele meeldib ema, teisele tütar. Aias ja selle kujunduses täpselt sama rida. Ei ole olemas õiget ega valet, sest aed on omaniku nägu ja see peab meeldima eelõige selle elanikule.

No nii, nüüd siis aeg sealmaal, et 3 paari sookurgesid, kes meil pesitsesid, on juba paar päeva kadunud asjade nimekirjas. Muidu askeldasid ikka põllul või heinamaal, aga nüüdseks vaikus. Kolm valgetoonekure poega on ka iseseisvasse ellu astunud,  vanad veel külastavad aeg-ajalt oma pesa. Täna tegingi suurema linnuloenduse - 52 valge-toonekurge olid põllul adra järel. Seega oder on koristatud, läga maasse transporditud ja sügiskünd tehtud. Võib külv alata.

Enamik kurdab kehva suve üle, mida polevat vist olnudki. Samas aiainimesena ei kurda, niiskust on jah liigselt, aga muidu üdini tubaseid päevi pole ju olnud. On olnud küll külma ja tuult, aga väga jubedat aiatöö ilma vist polegi olnud. Miskit on saanud kogu aeg teha. 

Niiskus soodustab muidugi hahkhallituse teket ja seda isegi seal, kus muidu teda ei ole. Aga õnnestunud on mul flokside valik, neid on vähe ja kõik terved. Sp olen ma neid natuke kartnud, et vihkan neid halle koledaid lehtesid, aga mul õnneks rohelised (siiani).

Ja varsti algab jälle kooliaasta, eile sai käidud uue Viljandi Gümnaasiumi lastevanemate koosolekul, tuleb tõenäoliselt raske aasta. A kes ütles, et elu peab kerge olema. Aiast sai küll vähe, aga eks kunagi jälle.