Detsember on möödunud nii kiiresti, et ei ole aega olnud ka blogi kirjutada. Mõtlesin täna hommikul, kui arvuti näitas vananemise märke, et pean ikka mõne rea ja pildi siia lisama, hiljem pole miskit vaadata. Detsember siis üllatavalt soe meile kõigile. Varsti võime ka palme aias kasvatada, kui niiskus just liiga ei tee. Täna on meil küll päris paks lumekiht maas ja lastel lõbu laialt. Samas pealinnas olevat vihmasadu. Lühidalt on detsember olnud ikka väga soe ja oktoobrine, samas linnud otsivad ikka süüa söödamajast. Kas kalendri järgi juhindudes või on tõesti seemned põldudelt otsa lõppenud. Tegin minagi siis peale suurt tormi ja elektrikatkestust terves Viljandi maakonnas ühe matka Loodi mõisaparki, et analüüsida olukorda. Ja ei olnud tuul miskit kurja teinud, samas kui linnas oli tunne, et aknad tulevad koos raamidega sisse.
Siin siis pilt 28.detsembrist. Elame nagu lõunamaal. Samas tahtsin öelda, et see on nö vääriselupaik mutukatele-putukatele, kes end seal varjus mugavalt tunnevad. Tõenäoliselt on see 2005.aasta jaanuaritormis langenud puu tüvi.
See on siis Loodi mõisa vaade esimeselt terrassilt. Jutud käivad, et taastatakse, kuigi ma ei tea, mida. Maja on puidust ja savikrohviga. Krohv on tagant juba maha võetud. Katus on kivist ja need seinad ei suuda seda kanda, aga sees olevat mingid uhked laemaalingud, mida on kindlasti vaja päästa. Elame ja näeme.
Ja siin näide elatunud või elatanud tammest. Me kõik saame vanaks, võiks selle kohta öelda ja tuul ja torm teevad oma töö. Pilt meie kodu kõrval asuvast tammikust.
Siin siis 28.detsember ja ärme unustame, mis laiuskraadil elame. Tore küll, aga kas selline soe talv taimi ka liigselt kurnata võib? Samas on selliseid talvesid ennegi olnud...
See siin on jaapani tarn, kelle sõbranna Helle käest veel sügisel sain ja istutasin ta lauspäikese kätte, mis on täiesti sobimatu kasvukoht. Aga talle vist meeldib, sest ühest isendist on jõuludeks saanud kolm. (03.01.2012)
Suht üllatav on minu jaoks roomav lumimari, mis veel detsembri lõpus on lehtes. Täie hooga õitsesid veel Browni kuslapuu `Dropmore Scarlet` ja kaukaasia hanerohi (alpi hanerohu kaukaasia alamliik). Selline suvine jõulukuu siis.
Tänaseks on küll juba 10.jaanuar, vahepeal on juba päris paks lumekiht maha jõudnud sadada. Viljandis on lund ilmatarkade andmetel 13cm ja täna hommikul näitas ka 6külmakraadi. Nädalal lõpuks ennustatakse küll ilma soojenemist ja vihma, aga eks näis.
Lõpetuseks pilt, mis tehtud aasta tagasi Loodi järve ääres. Siis jagus lund kõigile ja kõikjale.
Kas Loodi mõis on Loodi põrgu naabruses?
VastaKustutaMeie elame ka lumevaeselt ja täna oli siis esimene tõeliselt külm -8,4C öö, siiani seisime 0 ümber.
VastaKustutaSee talv teeb kahju küll, peamiselt sibullilledele, on küll olnud ka varem sooja, aga kuivemat ja öösiti ikkagi kergete miinustega sügistalvesid, päris säärast ei mäleta.
Loodi mõis on jah Loodi põrguoru lähedal, ühisel nö matkarajal.
VastaKustutaEks tänu sellistele soojadele ja samas jälle muutlikele ilmadele näeme kevadel, millised taimed olid vapramad. Just sp ongi need blogid nii head, et nende kirjutajad on kõik ise järgi katsetanud ja teavad oma kogemusi ja tarkusi jagada, mis alati marjaks ära kuluvad. Täna tegelesin õhtul blogide lugemisega üle väga pika aja ja näpud hakkasid kohe aiatöö järgi igatsema. Ja kevad ei ole ka väga kaugel.
Väga huvitav lugu.
VastaKustutaTahan ka sellel aastal lumemarjasid muretseda. Avastasin nad alles sel sügisel kui ühes aias oli ilus põõsas.
Roomavast lumemarjast polnud kuulnudki.