ja endiselt ei ole öökülma olnud. Sellest on nagu ka natuke kahju, sest tavaliselt kujundab esimene öökülm ka aeda leekivate värvidega. Vaatasin just eile tuhkpuuhekki, mis langetab juba lehti, aga on endiselt roheline. Tavaliselt on hekk sügisel ikka leekivpunane, aga sel aastal sellist tooni tal ei ole. Ja ilmajaama ennustuste kohaselt ei ole öökülma lähipäevil ka oodata. Jaapani sirel oli küll ilus kollane, aga eilseks oli temagi viimased riided seljast langetanud. Ja muru tuleb tõenäoliselt veel korra niita enne talve, sest kasvanud on ta nende soojade ilmade ja vihmaga jõudsalt. Plaanisin eile vedada mõnedele taimedele veel komposti ja kõdusõnnikut, aga ilm minu tegemisi ei soosinud. Iga natukese aja tagant sadas ja seega lükkasin selle töö edasi. Täna paistab tulevat küll ilusam ilm, päikegi juba väljas, aga täna plaanin minna Tartu shoppama.
Vahepeal aga kiidaksin Reet Palusalu uut raamatut "Taluaia taimed". Laenutasin raamatu esialgu küll raamatukogust, aga pean selle ikka endale ka ostma. Tõeliselt hea raamat. Poes küll sirvisin teda, aga kuna seda erialast kirjandust olen juba niigi palju ostnud ja mõned neist siiski suht mõttetud, siis rahakoti rauad koheselt ei avanenud, aga tasub ostmist. Sellest raamatust pean kindlasti edaspidi märkmed blogisse kirja panema, siit hea siis kähku leida edaspidi. Ja huvitav on see raamat minu jaoks veel sp, et raamatus toodud liikidest ei ole meie aias ainult seitset. Seega on meil taluaias ikka väga suur valik just nn taluaia taimedest.
Aastaid-aastaid kasvas meil küllalt maja lähedal väga võimas kask. Kask oli kaheharuline (noores eas võrakujundus tegemata jäetud) ja ühel heal päeval tekkis tüvesse pragu. Puu sai ohtlikuks ümbritsevale alale, hoonetele, inimestele ja kask tuli maha saagida. Alul oli muidugi harjumatult lage ja kole, aga teadupärast harjub inimene ju kõigega. Tänaseni meenutab kaske temast jäänud suur känd. Ja kännu peal kasvavad...
Ja üks pisike veel üleval.
Järgmiseks teemaks, mis mind närib, on kikkapuud. Kikkapuudega on mul suhe järgmine - ma arvan, et juba mitukümmend aastat on kasvanud meil aias harilik kikkapuu Euonymus europaeus. Kasvab ta väikese puuna, mida isa aastaid pügas. Kevadel on tal märkamatud õied, söödikuid on lehed täis ja kuni eelmise sügiseni ei ole ta ka kordagi viljunud. Sel sügisel nägin tal esimest korda vilju ja tervelt nelja. Ju tolmles mõne uue naabrist kikkapuuga. Miskit kaunitari ma temas ei näinud. Viljunud ei ole ta tõenäoliselt sp, et tegu on kahekojalise taimega. Luual maastikuehitust õppides pidin botaanika tunnis tegema esitluse kikkapuuliste perekonnast. Ka tookord ei avastanud ma sealt miskit meeldivat, pigem kadestasin näiteks Marianni, kelle töö teemaks olid korvõielised. Seda ma isegi ei mäleta, kus mul nende põõsastega lähim kokkupuude tekkis, tõenäoliselt ikka Luual. Seal arboreetumis olid kikkapuud sügisel vilju nii täis, et tõenäoliselt peale seda ma nad koju tarisin. Peale hariliku kikkapuu on mul veel väike kikkapuu Euonymus nanus, tiivuline kikkapuu Euonymus alatus ja tokio kikkapuu Euonymus hamiltonianus var. yedoensis. Siit kamm hakkabki - tokio kikkapuu - ma ei leia sellisest taimest infot mujalt kui Luua puukooli hinnakirjast. Ladina keelest tõlgituna on ta hoopiski hamiltoni kikkapuu teisend. Mis ta botaaniliselt siis on, polegi aru saanud. Vahet ju pole, sest taim on suht dekoratiivne ja viljad ka juba otsas, aga selgust tahaks saada. Ja teine kikkapuu, millega on probleeme, on siis tiivuline kikkapuu. Vaatasin just Luua hinnakirja ja ladinakeelne nimetus on seal hoopis Euonymus alatus var. Saccrocanthus. Sealt ta mul ostetud on, aga mis sordi või liigiga siis täpselt tegu, ei saagi enam aru, tundub jällegi mingi hübriid olevat. Ja üks pisike kikkapuu on mul Luualt nö päästetud, sest oli selline rootsik ja pidi minema prügihunnikusse, a ma tirisin ta ikka koju ja juba ta toibub. Kõige rohkem selle segaduse juures häirib mind teadmatus, kui suureks need põõsad siis kasvavad. Selle nn tokio kikkapuu suurust kujutan Luual nähtud suurte taimede järgi ette, aga seda tiivulist küll ei tea. Hansaplandi kodukas annab täiskavanud taime kõrguseks ja laiuseks 2.m. Samas aprilli KoduAia ajakirjas annab Aino Aaspõllu taime kõrguseks kolm ja laiuseks lausa 4meetrit. Võta siis sealt see õige ja arva ära. Raske on nii naabreid valida. Mul tiivulise kikkapuu naabriteks pfitzeri kadakas ja mikrobioota. Kas peaksin nad siiski mujale kolima või mitte?
Siin siis elule päästetud tiivuline kikkapuu.
Ja see on Luualt ostetud tiivuline kikkapuu või siis tema teisend?
No nii ja nüüd mul hakkas selle Tartusse minekuga igatahes kiire.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar