Just selline oli tänane ilm. Hommikul oli küll pilves, aga kuiv ja siirdusin vapralt maale. Aga juba poolel teel hakkas kallama ja nii pea terve päeva. Panin küll mingi vana vihmamantli selga, kui aias müttasin, aga lõpuks hakkas see niiskust läbi andma ja minul hakkas täitsa külm. Õhtul tõmbas küll kuivemaks, aga siis oli juba tööisu kadunud. Öeldakse ju, et pole kehva ilma, vaid viletsad riided. Ja eks see ka tõsi on. Igatahes istutamiseks oli ilm parim ja nii ma nende taimedega siis ringi kihutasin. Olles lõpetanu Luual maastikuehitaja erialal, peaksin ma ju teadma, et enne tuleb kõik planeerida ja joonistada jne. Loomulikult ja eks ta arukas tegu on, aga oma aias käib ikka kõik sisetunde järgi. Vaatad, mis taim vajab paremat kasvukohta ja asud talle seda otsima. Ei ole miskit pistmist kuldlõike ega muu sellisega. Ja järgmisel aastal kordub kõik samamoodi. Tegelikult on kõik ka ajapuuduse taga. Igatahes nii kaugele olen jõudnud, et AutoCadi on juba suur osa aiast joonestatud. Ehk sügiseks saab joonis ka valmis, siis talvel jälle aega mõelda.
Täna leidsid uue elukoha kollaselehine sookase minivorm, mingi tundmatu iiris, hulk nartsisse, tulpe ja krookuseid, kukeharjad, iiris `Variegata`, astilbed, kobarpead, tõnnike jms. Kõige tavalisemal kukeharjal `Herbstfreude` olin sunnitud elutee lõpetama, sest ta vaevles mingi imeliku haiguse küüsis. Üritasin mis üritasin, aga aastast aastasse oli ta nagu räbal. Ehk õnnestub mõnelt sõbrannalt uus taim hankida. Ja nii palju on veel vaja neid taimi ümber istutada. Ehk annab lähipäevil vihmale nii palju vahet, et jõuan enamuse ära istutatud. Kuigi mõnele taimele lihtsalt ei ole head kohta. Hullult tahan ju kõiki kasvatada, aga ruumi napib või ruumi isegi on, aga kõigile ei ole sobivat kohta. Just nii jah.
Kobarpead näitavad oma õisi. Ise pean neid küll pigem lehtdekoratiivseteks taimedeks.
Gladioolid on küll uhkeldajad, aga no ei meeldi mulle see tokimajandus. Ja ilma toestamata neid kasvatada ei ole meil õnnestunud. See rohkem mu ema hobi.
See krässus paju on üks mu lemmikutest. Kahjuks talved korrigeerivad alati ta kasvu, a vbl ongi see hea. Igatahes on neid mul 3 taime ja nüüd vaja ühele uus elukoht otsida. Täna ma seda ei suutnud, peab vist sotsiaalkorterisse paigutama:)
Kingalill on jäänud tageetestele jalgu. Kevadel vaatad, et ruumi laialt, aga augustis hakkavad naabrid pinda käima. Nagu elus, et alul naabrid toredad, aga mida aasta edasi, seda....
Siin jällegi kukekannus aedmaltsa haardes, kusjuures viimane on end ise külinud. Ja isekülvaja on ta nobe, igal kevadel on neid taimi sadu kui mitte tuhandeid, mida ma välja rohin. Ellujäämisinstinkt on tal niivõrd tugev.
Selline harmoonia mulle sobib - rahulik, tasakaalukas, vaikne, liblikad, mesilased jne... Ehk pikapeale hakkab igav, aga siiski turvaline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar