Vaimselt rusuv kevad

Kui ma oleks netist leidnud Aidi Valliku luuletuse 'Kiire', siis oleksin postitust alustanud selle luuletusega. Täpselt igakevadine aedniku elu - kiire. Vahet ei ole, et maailm elab nagu ulmefilmis, aeda unarusse jätta ei saa, kui tervist jagub aias müttamiseks.

Igasugu laadad, nagu ma ennustasin, jäävad sel aastal ära. Türi laada ärajäämisest on kõige rohkem kahju, see oli ikkagi kevadine avaüritus ja paljude sõpradega kohtumispaik. Aga elame üle. Saan nüüd ka Omnivast aru, et pakke saadetakse palju. Olen isegi juba oma poolsada taimepakki posti viinud. Aias askeldamiseks paljudel sel aastal aega jagub ja mõned taimed jõuab ikka osta.

Sel kevadel kolisin oma taimede müügiplatsi pika reana pihlakate rivi alla. 

Täispäikese käes on see kastmine ikka väga tüütu, kui mingit peenemat sorti kastmissüsteemi just hangitud ei ole. Leian, et nii on mul endal kergem ja tööd vähem. Aga sellele platsile, kus enne olid müügitaimed, tuleb lähiajal suur istutusala. 

Nimelt on mul vaja maha istutada pea 40 uut pojengi, mis hangitud on. Tahaserva istutan aedhortensiate rea sügiseseks säraks. Ja astilbed, mis tahavad küll poolvarju, lähevad ka sinna etteserva. Nimelt olen ühe astilbe sordiga natuke puusse pannud ja tellisin taimi üleliia. Paras koht nüüd neid seal katsetada. Ala tuleb oksamultšiga, seega peaks astilbed seal hakkama saama küll. Meil oli aastaid kasvuhoone lõunakülg astilbedega piiritletud ja seal said nad hästi hakkama, sest vihmavesi jooksis mööda klaase neile pähe ja pinnas oli niiske. Multš toimib ju samuti niiskuse säilitajana. Servad laon tõenäoliselt maakividest, sest neid hetkel käepärast jagub. Kuigi mulle eriti ei sümpatiseeri ranged jooned ehk sirged servad, siis see ala tuleb just selline. Murukamar on mitu aastat maas olnud peenravaiba all hävinud, nüüd tuleb maa korralikult läbi kaevata, lisada kõdusõnnikut, servad kividega laduda ja saab pojengid maha istutada. Tuleb üks suur-suur töö.

Kriisiajal olen linnas vist neli korda käinud, aga ühe vajaliku ostu tegin ometi (seegi sai tehtud nii, et ise poodi ei pidanud minema). Oksapurustaja sai lõpuks ära toodud. 

Oksi oleme alles hoidnud sügisest saati ja neid tõesti tundub palju olevat. Samas, purustatud oksamass on ikka imeväike võrreldes kuhjaga, mis purustajasse saab topitud. Igatahes vajalikku multši saab nüüdsest ise toota, ei ole vaja midagi osta.

Kännufreesi laenutasin ka. Rentisime tuttavaga kahasse üheks päevaks. Rent kallim kui auto päevarent. Aga töötas hästi ja kiiresti. Ühe tunniga sai freesitud kaks pärna-, üks kase- ja kaks kreegikändu. Ega see kändude kaevamine ja saagimine ja müttamine käsitsi on parajalt raske töö, frees teeb selle töö kiirelt. Mina olen väga rahul. 

Hostad vajavad istutamist, kui öökülmad läbi saavad.

Sügisel eurohostast tellitud taimed tunnevad kasvuhoones end väga hästi ja aina kasvavad. Väga kenad taimed. Nende tarvis sai juba sügisel alustatud uue istutusala rajamist, kus kõige alla sai murukamarale pandud ajaleht, siis kuhjaga muruhaket ja kõige tipuks muld. Viimistlemata ta veel on ja servadele ka kuju andmata, aga küll see ka ükskord tehtud saab.

 Floksid kolisid põlluserva. Eks aastataega on neid flokse kogunenud juba omajagu ja ma tundsin, et ei suuda neid enam istutusaladesse kuidagi ära sobitada. Üks riba oli mul neid sauna juures aia servas, selline kitsas ja kole riba flokse. Need kaevasin kõik üles ja istutasin põllule, tuultele avatud niiskemale osale. Peaksid esimesena tervitama koju saabudes. Vaatan suvel, kuidas see toimib ja kas visuaalis on hea või mitte.

Suur osa selle aasta müügitaimedest on potistatud, nipet-näpet on veel jäänud. Näiteks soorohi, kes tärkab mõnel aastal alles jaanipäeva paiku. Paar päeva tagasi võtsin hargiga tutsaka juuri maa seest, panin pottidesse. Pooled said tuppa ja pooled kasvuhoonesse. Eks paistab, kas soojas toas hakkavad varakult kasvama või ei ole sellisest eeltööst kasu.

Aedhortensiate eelmisel suvel tehtud haljaspistikud edenevad palju aeglasemalt, kui suurelehise hortensia Luua Roosa omad.

Selle Luua Roosaga oli ka pahandust - ühel päeval olid noored lehed krussis. Mingeid kahjureid ega söödikuid ma ei leidnud, aga rohelise seebi lahusega nad üle valasin. Tundub, et aitas.

Mustad leedrid on nii õues kui potis ideaalselt talvitunud ja kasvu alustanud.

Eriliselt põnev saab olema sordi 'Black Tower' selle suve käitumine. Esimest talve ei ole külm tema oksi maapinnani tagasi võtnud. Kui tema selle aasta juurdekasv peaks olema ka 2meetrit nagu tavaliselt, siis peaks mul sügiseks olema aias 4-meetrine must torn, see oleks äge.

Hommik on täna päikesega, kuigi lubab taas lörtsi ja muud pahna. Ja muidugi tugevat tuult, mis on saanud juba igapäevaseks kaaslaseks. Aeg aeda kobida.