Lehevaatamisi kokku

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Kamina tagasein läbi selle aasta

Korrastasin eile hommikul oma fotoalbumeid ja silma hakkas okkaliste kiire juurdekasv sel aastal. Vaatamata sellele, et oli pikk põuaperiood. Kui veel maikuus olid kõik okkalised seal nii pisikesed, siis eile mulle tundusid nad juba hiiglased. Ja elulõngadest olen ma juba kirjutanud. Järelikult okastele soe meeldib :)
13.mai


28.juuni


14.august


15.oktoober





laupäev, 13. oktoober 2018

Suvine soojus kestab

Eilne soe ja suvine ilm pikendas taas suve. Aednikul mõnus aeg toimetada ja aeda talveks ette valmistada. Kuigi kui aus olla, siis igasugu lillepealsete lõikamine ei kuulu just mu lemmiktööde nimekirja. Aga töö tegemist tahab. No esiteks need oksakäärid, ei jõudnud eile ära vanduda. Meil on 7 paari erinevaid oksakääre ja igal on midagi viga. Esimesed viskasin varsti kõrvale, sest nii kui rohkem korraga vahele võtsin, käärid lukustusid. Teise paariga sain enam-vähem hakkama. Meil oli alles hiljuti kaks paari vene oksakääre, kvaliteedimärgiga ja puha. Hind peal 2 rubla ja 30 kopikat. Paremaid kääre ei ole mina näinud. Kestsid nad aastakümneid ja kõik tööd said tehtud. Ühed kadusid ära ja teised andsid paar aastat tagasi sabad. Nüüdsed käärid, mis maksavad kordades rohkem ja näivad ilmatu uhked, kestavad heal juhul paar aastat. Tean aednikke, kes lasevad pealsed trimmeriga sügisel maha. No ma ei ole küll proovinud, aga ma kujutan ette, mis p...a siis kogu ala täis on. Aga jah, ega see päev läbi küürutamine just meeldiv ei ole.
Teine ebameeldiv asi, mis minu puhul tavaline, on järgmine. Kui peenar on ühelt poolt vaadeldav, siis selle tagumise ehk kõrgeima rinde alust ma suvi läbi väga filigraanselt korras ei hoia. Fokiniga siit ja sealt, prahi jätan maha. Aga vot nüüd sügisel, kui pealsed maha saab lõigatud, paistab ka see ju välja. Paras džungel, mis vajab puhastamist. Eile lausa kaevasin taimede ümbrused läbi. Kasutasin vana sepa valmistatud aiaharki ja seda tööriista kiidan küll taevani. Vähemalt läks kiiresti.
Pildid telefoniga kiiruga tehtud. Pool alast sai korda.

See teine pool tuleb siis täna läbi närida.


Sügisel õitsvaid astreid on mul ainult kaks erinevat ja see pildil olev ei jõua tavaliselt õitsemiseni. Sel aastal ikka on õisi näha.


Põõsad on veel ilusad.


Karvase kõreliilia õisi ei pruugi ka igal aastal kohata. Sel aastal jõuab pikalt õitseda.


Leidsin ühe lehe alpikanni. Hea, et fokiniga läbi ei tõmmanud. Oma teada võtsin mädanenud juurika juba eelmisel aastal välja, aga ju siis miskit jäi sisse.


Veel 10 minutit ja oligi täielik pimedus.


Eile kollast liblikat ei näinud, lendasid ainult valged kapsaliblikad ja otsisid kapsaid.






reede, 12. oktoober 2018

Kollaste liblikate päev

12.oktoober, 20 soojakraadi, lühikeste varrukatega aias. Kollaseid liblikaid lendas palju. Võililled õitsevad. Mida saab veel soovida, kui loodus ise teeb sellise kingituse.

Eile puhastasin kaks 'Smaragd'i prahist - terve kärutäis prahti. No kui 200 taime hekis oleks, siis kes neid jõuaks puhastada.




Täna tegin algust pealsete lõikamisega. Ühtlasi ka rohisin ja servasin ääred. Paljud püsikud on veel kenad rohelised ja mõned isegi õitsevad, need jätan vist kevadeks. Leidsin veel hunniku sibulikke, toppisin neid ka siia ja sinna, las need õied siis kevadel uhkeldada.






Lehtla ehitus edeneb. Tagakülje jõuab veel sel sügisel, katus jääb järgmiseks aastaks.



Lubas veel mõned päevad sellist ilusat ilma, jõuab palju teha. Mõnus sügis!

laupäev, 6. oktoober 2018

Sügise algus Tartus

Täpsemalt sõnastades botaanikaaias on imeline. Tänu Aidi Vallikule, kes blogis kirjutas oma bot. aia külastamisest, valmis ka minu otsus. Tekkis selline mõte eile hommikul ja tänaseks on mõte teoks saanud. Istusin hommikul Viljandi Tartu liinibussile ja põrutasin sügist nautima. Pikka juttu ei tee, päev lühikokkuvõttes ja minupoolsete arvamustega on siin. Pildid ei ole kahjuks mu jalutamise järjekorras.

See koht ehk kivila meeldib mulle seal aias kõige vähem. Meenub Kääbiku raamat ja midagi teha ei ole. Võõras seal orus.

Sellist mürikaariat tahaks ju isegi. Neil seal on ikka üks imeline mikrokliima, selline mõnus auk. Seega ei saa mõelda, et neil kasvab, proovin kodus ka. Vaatasin kõikjal kõrgusse, igal pool on turve. Ääretult mõnus kooslus, mille saab luua aastakümnetega. Lisaks linnas, mitte maal tuultele avatud kasvukoht.


Printsessipuu tundsin tänu Muhedikele kaugelt ära. Lisaks olid sinna sooja tsooni mahtunud suur tulbipuu ja ginkgo piloba. Mõnus.



See kivila on mu lemmik. Kahjuks ei suuda seal nende siltide pealt taimi tuvastada oma nägemisega ja taimed jäävad ka kaugeks. Muidugi nii nad kasvavad ja ääretult kihvt, aga targemaks seal suurt ei saa. Naudid lihtsalt hetke.



Ja no mis, ma siin pildistan oma lursslille ja kiidan taevani. Vaadake massi ja nuusutage!




Kõik kõrred olid vinged.




Teeleht ja õitega. Huvitav, et lappama ei lähe. Muidugi filigraanses korras kõik. Ei kujuta ette, mitu töötundi nädalas kokku tuleb, et aed selline välja näeb.





Kui põldosi on hullemast hull, siis kujutage seda ette. Kaldun arvama, et kuskil nõus kasvamas.


Kel veel käimata, siis jõuate. See kõik on selline inspireeriv ja õpetlik ja mõnus ja tore.

reede, 5. oktoober 2018

Esimene nõrk külmanäpistus

Täna öösel siis käis kerge külm üle maa. 5.oktoober juba. Pikalt on meile suve antud. Tavaliselt on enne esimest kalendri sügispäeva jorjenid läinud. Sel aastal veel püsivad. Ise ma olin eile linnas ja õhtul aknast vaatasin, kuidas autode katused valgeks muutuvad. Aga külm kui selline oli nõrk ja mitte kõikjal. Läinud on soorohi ja sauruse võhad. Mõned üksikud jorjenid näitavad ka musta värvi lehtedel. Aga muidu on kõik veel suht suvine.

Aalujate ühistellimusena tehtud sibulikud jõudsid ka pärale. Imetore uudis. Samas muret ka kuhjaga. Tore on ju tellida, aga kui sa lõpuks oma käru ja tööriistadega mööda aeda ringi traageldad, et mõni vaba koht leida, siis meenub Ivo Linna laul -Viis viimast, neil kohta pole loodud... Mul on ta küll nii. Pooled sibulikud sain eile maha. Tänane ilm töid ei soosinud ja kõige raskem on martagonidele kohta leida. Samas kiitus kasvatajale, sibulad kui kaalikad, nii suured.


Sibulikega mul suhted soojad just ei ole. Kes on enne mu blogi lugenud, see teab. Siit hea näide. Sai kunagi istutatud ilus krookus 'Zephyr'. Sai neid pandud siia- ja sinnapoole kasvuhoonet. Hiljuti kurtsin just Hellele, et kadunud see krookus. Eile vaatan, et klaari alla istutatud brunneral nii vahvad õied. Olin brunnera toonud koos krookustega uude kasvukohta, kuigi... minu meelest pidi neil ikka päris suur vahe olema. Aga vahest on just nii.


Lursslilledest ei saa üle ega ümber. Sordid küll erinevad, kuigi inimsilm erilist vahet neil ei märka, kui just botaanik ei ole.




Mitmed pisemat kasvu sibulikud said siia uude poolasustamata alasse. Kevadel hea kiikuda ja õisi nautida.



Mõnel aed-päevaliilial on kevad käes.



Alang läheb vastu esimesel talvele. Eelmisel talvel oli potiga kasvukas.




See õis ei jäta küll kedagi külmaks. Karvane kõreliilia 'Myazaki'. Taas ost, mille sooritasime Pärnu taimelaadal koos Evega. Nii et Lepatriinu, sul peab ta kuskil praegu õitsema.




Talveks potti jäänud taimed tõin kasvukasse. Ei julge sinna detsembri vihma kätte jätta, on lihtsalt oht ära mädaneda. All vasakul Kiskjasiililt saadud seemnest külvatud süüria hibiskid. Nagu puud. Ei teagi, mis teen nendega.



Tervitused Evele vikerkaare taha selle kilpkonnalillega, mis on tema aiast pärit. Ikka on ju nii, et kui õitele pilgu heidad, siis meenub tihti ka päritolu. Nii on väga hea võtta hetk ja mõelda lahkunud kaaslastele.




Püst-elulõnga teine õitsemine.



Vaarikate üleküllus. Sel aastal on 'Polka' saak nii meeletu. Isegi lindudel on villand. Herilased said ka kõhud täis. Ja nii nad siis seal põllul punetavad, sest mis sa ikka nendega teed, kui neid on juba korjatud ma ei tea kui palju.



Lõpuks lihtsalt sügist.




Amuuri toomingas, minu suur lemmik, piilub kollasena.


Esimesel pildil külvatud ja teisel peekerlille sort. Panen külvile nimeks 'Väga punane'