9. november

Tänane hommik oli nii ilus, taevas oli selge ja maa oli mõnusalt valge. Ikka selline mõnus talveootuse tunne. Ei olegi sel sügisel sellist suurt pori ja vihma olnud. Need sajud on olnud kõik nii miniatuursed, et suuri lompe pole praktiliselt tekkinud. See on mõnus. 

Lõpetan siis eile pooleli jäänud töö. Üks sügisestest ja ka talvistest värviandjatest on laiuv tuhkpuu. Sügisel see punane värvus ja talvel punased marjad on igati ilmekad. Selline õnnetu ta meil küll on, nii palju oksi on alati kevadeks kuivanud, aga ta siiski hingitseb. Peakski vaatama, kuidas teda paljundada saaks, selliseid võiks täitsa rohkem olla.

Ja muidugi krüsanteemid... Mis muu lill see vastu talve ikka nii usinalt jõuab õisi lahti ajada. Lugesin hiljuti, et kui soovitakse krüsanteemide õisi varem avanema saada, siis tuleb tekitada kunstlikult lühipäev. Näiteks hakkad augustis igal õhtul kell 8 taimele musta kotti pähe tõmbama ja hommikul kell 8 võtad jälle ära. Kui muud tõesti teha ei ole, siis võiks ju proovida, aga minu poolt vist jääb see toiming tegemata. Igatahes muist krüsanteeme transportisin talveks kasvuhoonesse, mõned jäid ka õue. Jälle vaja kevadet oodata, et tulemust näha. Kahjuks läksid meil välja kõik lillad krüsanteemid. Tõenäoliselt sp, et me neid ei uuendanud. Nimelt tahavad krüsanteemid iga 3-4aasta tagant noorendamist.

Selles pajus on nõtkust, sitkust, graatsilisust ja kulda. Üks mu suur lemmik.

Ja nüüd pilk sügisesse kasvuhoonesse. Kuna mul õue need potid enam kuhugi ei mahtunud, siis panin nad kasvuhoonesse mulla sisse. Ei teagi, kuidas parem on. Kui ikka õues talvituks, oleks vist taim tugevam. A samas on ka kasvuhoones külm.

Ja tore on ka see, et maasikavaod on paksult maasikaid täis. Marjad on suured ja ilusad ja oi-oi kui palju. Kahju, et päikesel enam sellist jõudu pole, mis neid ka värvida suudaks.