Laulusõnad täiega õiged. Blogi kirjutama hakates mõtlesin, et iga päev panen kõik tähtsamad toimetused kirja, siis järgnevatel aastatel siit hea jälgida, aga no on kiire. Kui õhtul lõpuks kõik päevased toimetamised tehtud saavad, olen nii väsinud, et ei jõua ridagi toksida. Pean vist aega teisiti planeerima hakkama.
Täna siis üle hulga aja selline mõnus pilvine ilm, ma kohe naudin täiega. Ei hakanud isegi maale sõitma, koristasin linnas kodu. Mis siis tarka tehtud on? Tähtsaim on vist see, et hein sai tehtud. Üleeile kaarutatud ja eile ka pallitatud. Panen pildi sellest, kui hein oli vaalu aetud. Tänapäeval ju kuiva heina tehakse nii harva.
Selle tööga on siis selleks aastaks ühel pool.
Kõndisin aias ja mõtlesin, et kuhu ja kuidas need iirised istutada. Plaan on neid minema visata ja kõik erinevad sordid lähestiku eksponeerida. Järsku avastasin, et lillede vahel väga põnev taim - nii umbes 1.60 kõrge ja kohe õitsele puhkemas. Usu või ära usu, aga harilik puju. Kuidas see rohides nii kahe silma vahele oli jäänud, et keegi ei märganud, ei kujuta ette. Kuna seal lähedal on ka käokingad, siis ma tõenäoliselt arvasin selle ka käokinga olevat. Ja nagu öeldakse, loll ei märka ja tark ei tee välja - keegi ei ole siiani seda küll maininud.
Siia panen näite, kuidas kaks taime omavahel ei sobitu. Värvid karjuvad ja lehestik samuti. Samas omaette kaunid mõlemad.
Mandžuuria elulõng on nagu valge lumemägi, tõeline kaunitar. Kevadel kaevasin umbes neljandiku välja ja istutasin teise kohta. A ümber istutatud taim on väike, vbl paari aasta pärast on aias suvel kaks lumemütakat.
Monardad kuuluvad ka mu lemmikute hulka. Kõrged neist on tugevakasvulised, head õitsejad, ei vaja toestamist. Kahjuks ei ela nad alati talvesid üle.
Pajud on leidnud me aias kindla koha. On nad ju suht vähenõudlikud ja samuti on neid kerge paljundada. Graatsilisem neist on Salix x sepulclaris. Tema alt on küll tülikas muru niita, aga võimas on.
Ja elupuu on meil kurvas seisus. Nimelt on ta nii hullult marju täis, et oksad on kõik kaardu. Ei teagi, kas siduda oksad ükshaaval tüve külge kinni, et ära ei murduks vihmaga või mis teha.
Talvel lõigatud pistoksad on ka paljud välja läinud, sest ei jõudnud neid lihtsalt kasta. Pajud, põisenelad, veigelad ja forsüütiad paistavad alles olevat. Mul loomade kaitseks vanadest hernekeppidest tehtud tara ka okste ümber. Augustis pistoksad teise aeda vaja ümber kolida.
Toonekure pojad ka alles pesas, kuigi sirutavad tiibu hoolega. Eks see lendu tõusmine on neil lähipäevi küsimus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar