Lehevaatamisi kokku

reede, 14. juuli 2017

Valikud, elus paratamatud kaaslased

Pikka juttu täna ei tee, oluline läbi pildi. Tegelikult mõtlesingi teha elus ühe valiku. Valikuid ikka tehakse. Aeg-ajalt valime eluteele uue kaaslase või valitekse meid. Või valime, kellest loobume jne. Valivad ju ka loomad. Näiteks meie kass Sass, päris nimega Alexander, valib ka. Omal ajal valis ta uue eluaseme. Otsustas ühel päeval, et oma kodu ei ole just parim paik elamiseks ning kolis meile. Tema valik. Valib ta ka toitu. Räime tomatis võivad inimesed süüa, tema valib skumbria tomatis. Konserv päevas ei ole mingi probleem. Oskari pasteet sobib ka inimestele. Meie kass valib Selveri pasteedi. Endale tugitooli valis ka ise, kahe sarnase seast. Üks on nüüd tema oma. Mida siis mina valin? Valin keskmised ja kõrged püsililled. Neid kribu-aadusid olen aeda tassinud juba sadu ja nüüd tunnen, et aitab. Valin jõulisemad. Iga etapp elus saab läbi ja ma tunnen, et neid pisilasi imetlen ma tõesti ainult üksi. Sajast külalisest ehk üks pöörab neile tähelepanu. Aga mulle meeldiks neist rääkida ka teistega. Paraku jah, aalujad vist on need vähesed, kes selliste pudinate vastu erilist huvi tunnevad. Muidugi neid peab olema, aga piiratud kogustes. Minu valik.

Eelmisel aastal toodud kolmelehine piiskenelas, selline roosa. Kasv tundub väga aeglane.

Laiuv peekerlill - on ja ei ole ka. Kui õitseb, on kena ja õitseb ka pikalt. Paraku kevadel on päris kaua inetu välimusega. Kahe otsaga.


Tänu tigude graanulitele on mõnes üksikus hosta lehes auguke. Toimib küll. Savipottidele on külgedele augud lõigatud ja mürk käib alla. Toimib. Suurte hostade lehtede alla julgen niisama raputada.




Puukooremultš ei ole visuaalis just kaunim, aga kasu on temast palju. Esiteks ei pidanud seda ala istutades üles kaevama, teiseks ei pea rohima. Aeg-ajalt ikka mõni umbrohi pistab sealt nina välja, aga need tulevad nii kergelt välja koos juurtega. Valikuks mugavus ja aja sääst.

Siin siis see õnnetu must leeder 'Black Tower'. Külmub maapinnani tagasi ja nüüd ei ole ta enam see, kes olema peaks. Tegelikult oli ta ikka hullult kena püramiid. Seda küll ainult kahel aastal.


Kobarskopoolia maapealne osa on kuhtunud ja nüüd on augud majas. Mida sinna valida? Kuhu panna skopoolia?


Mulle meeldib jõulisus. Ängelhein, lursslill, siidpööris - oskavad end näidata, imelised taimed.


Madalad aasia liiliad on sel aastal mu suured lemmikud. 'Yellow Hot Spot'


Kolmelehine piiskenelas väljub mõõtmetelt kontrolli alt. Paraku ka lamandub.


Killustik multšina on siiani ka ok. Eks tulevik on natuke kahtlane. Elame näeme.


Minu pisike sõnajalakasvatus.




Mugul-tuliürt on ääretult viisakas tegelane. Sirge kui tikk.


Kollakas kellukas 'Nana' on ülbe. Käitub sarnaselt täpitud kellukale - jookseb lihtsalt laiali.


Kuldsõstar läheb juurimisele. Selliseid lodevaid ma enam ei vali. Kus on vorm, ma küsin.


'Giant White'



Philadelphus hybrida 'Innocence' 

Istutusalade servad said sel aastal laiemalt läbi kaevatud. Nüüd saab traktoriga mugavalt servi niita ja fokin hoiab mullapinna musta.

Liisi põisrohi - selline natuke teistmoodi

Ka nii saab varju anda.


Eluliselt vajalik teeleht :)

Saaks ka lõhna edasi anda, oleks parim :)


Arvake ära, kellega siin võitlus käib? Juba teist aastat.



'Pink Blush'

'Red Hot Spot'

Ainus hiina kibuvits, mis alles on jäänud. Pean vist seemet korjama.




Lõpetuseks vaese mehe moonipõld. Meil turistid ei ründa, hahaa!!!

10 kommentaari:

  1. Väga põnev. Mismõttes kribud ei huvita kedagi, need on ju aia põnevaim osa. Suuri taimi on tore eemalt imetleda, aga miniatuuride juurde pead sa sukelduma.
    Vaat see teeleht oli põnev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kribud huvitavad eelkõige Aalujaid. Enamik ikka haigutab siis, kui ma pisikestest pajatan.

      Kustuta
  2. Väga põnev. Mismõttes kribud ei huvita kedagi, need on ju aia põnevaim osa. Suuri taimi on tore eemalt imetleda, aga miniatuuride juurde pead sa sukelduma.
    Vaat see teeleht oli põnev.

    VastaKustuta
  3. Minul on kribunaid väga suurt plaani koguda ei ole, ei ole väga suurt kohtagi neile, aga natuke saab neid ikka olema (ja neid on ka natuke, õige natuke) keldrimäe külgedel.

    kellega Sa siis võitled? Aga kaunis on Sul. Millalgi ehk satun piirkonda ja saan läbi astuda :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Võitlus käib sahhalini konnatatraga. Siin ei aita ei ussi- ega püssirohi. Kaks aastat oleme maadelnud, näis, mis edasi saab. Teda ei pidurda ei kaevamine, mürgitamine ega niitmine. Tõuseb tuhast.

      Kustuta
  4. Natuke kribusid on ok, kasvõi enda rõõmuks aga eks suures aias jah need löögile ei pääse. Panin sel aastal tigudele graanulid lausa hostadesse kui need alles tulema hakkasid. Mul pole küll suurt teoprobleemi aga parem karta kui kahetseda. Kollakas kellukas võiks minul vabalt jalutama minna, nii nunnu on :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kelluka võin ju veel potti panna. Olen paar päeva kodust eemal, ehk on nädala algul meeles.

      Kustuta
  5. 10-sse! Ma mõtlesin ka täna, et tore oleks kui keegi läbi astuks ja huviga mu taimede juurde kükitaks :)
    Tahaks jah oma taimedest rääkida.

    ja suurvormid on vägevad. Rääkimata sellest, et sul on kelle hulgast valikuid teha. Mul on piiskenelas kobarpea kaenlas, läänetuuled puhuvad ta sinna ja nii seisab püsti ka. Teises kohas seisab ka püsti, seal pole üldse tuult :) nad on väga aeglase edenemisega, mul ka see roosa sort vaevu 35-40 cm. Kolmandal aastal panevad ehk juba kõrgusesse.

    Ilus on sul seal. Varsti tulen külla.

    VastaKustuta
  6. Kaunid aiamaastikud. Kui kristalselt aus olla, siis meeldivad ka mulle suured lilled väga, aga alpimaailm mahub paremini ära ja on veel läbi avastamata. Kas need huvitava välimusega pojengitited sel suvel õisi ka näitasid?

    VastaKustuta
  7. Nii kribud kui suuurvormid on ilusad.
    Aga vahel on elus ka nii, et kui arvad, et valikuid on palju, pole tegelikult ühtki :(
    Võitled ehk selle kirburohuga?

    VastaKustuta