Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 19. märts 2017

Talv kestab veel

Kalendritalve on järele jäänud veel loetud tunnid, et anda teatepulk üle kevadele. Lõpuks ometi. Realistlikult mõeldes on muidugi siililegi selge, et lund, lörtsi, rahet ja külma saame veel näha. Aga mis siis. Elamegi ju põhjamaal.
Hommikud on külmad. Maa hakkab kahutama juba õhtul kuue paiku, st seda, et külma on ööpäevas ajaliselt veel suhteliselt pikalt. Mina igatahes tirisin eile mõned hellikumate tittede kastid kasvuhoonest siseruumi tagasi. Leidsin lõpuks, et nende püsikute tittede pärast ei tasu veel kasvuhoonet kütma hakata. Inimene tahab ju öösel magada ka. Tugevamatele viskasin loorid peale ja saavad hakkama. Olen aastaid juba läinud seda teed, et enne Türi lillelaata peaksid kõik noortaimed külmakraadidega olema karastunud. Olen maikuus Türi laadal 5 külmakraadi üle elanud. Oleks ju kole, kui siis veel miskit hullu juhtuks. Aga seda ma tegin küll, et tihendasin kasvuhoone mullikilega.

 Kui googeldada ja füüsikalistest seadustest lähtuda, siis see teoreetiliselt vist väga palju sooja juurde ei anna. Aga kuna meie kasvuhoone on ehitatud juba sügaval nõuka ajal, koosneb metallkarkassist ja karastatud klaasist, siis on seal igasugu keevituspragusid, mida mööda külm ja tuul said siiani sisse tuhiseda. Samuti eredad päikesekiired. Soojem tundub seal nüüd küll, mulle vähemalt. Kile ei olnud kallis. Aga see paigaldamine ei ole niisama lihtne, nagu esmapilgul tundus. Nimelt on katuseklaasid ju nurga alla ja iga 40cm klaaspinna tagant on metallsõrestik. Kile kinnitub niiskele klaaspinnale küll hästi, paraku mitte metallpinnale. Igatahes oli see paras mässamine. Lisaks veel see, et kõigist 10m rullidest oli puudu täpselt 60cm. Aga mul oli ju kõik mõõdetud ja arvestatud ja lõpuks tuli ikka alt servadest natuke puudu. On mis on, aga tehtud sai ja aasta pärast saan ehk kasutegurit hinnata.
Õues toimetamistega on nii ja naa - maapind on lõunani külmunud, ega nii eriti miskit veel ei toimeta. Õunapuud on lõigatud, kuusehekk pügatud. Samas on lõikamata kaks noort õunapuud. Üks neist tõenäoliselt pikalt ei ela, vaadates tema haigustunnuseid, aga teine on tugev. Paraku ei ole see õunapuude lõikus mu tugevaim külg ja sp ka viivitus. Sel nädalal tuleb ikka ette võtta. Kõikidel põõsastel, mis sai lubatud välja juurida, on maapealne osa maha lõigatud. Juurimisega läheb veel natuke aega. Uutele tulijatele on päris avarad pinnad tekitatud. Nimekirjad uutest pargielanikest on ka koostatud. 
Kadudest aias on paraku vara veel rääkida, talv ikkagi. Esimese pilguga küll midagi ei ole täheldanud. Paraku lumekuppude ninasid veel näha ei ole.
Sügisel tõstsin müügiplatsil kõik alles jäänud potsikud ühte nurka kokku, kus nad olid kaitstud läänetuulte eest ja sinna nad jäid. Ainus asi, mis nendega talve jooksul tegin, oli lume kuhjamine lumevaesel ajal. No ja mis seis siis kevadel - jää ja vesi nagu ikka. Aga jääd on pottide vahel umbes 5cm. Välja sulavad väga väga aeglaselt ja aegamööda. Eks ma neid siis järjest korjan, viin kasvuhoonesse ja puhastan.

 See on üks ütlemata põnev ja mõnus töö. Kuna potid on segamini, siis sildilt vaatan, kellega tegu ja kuidas talvitumine tundub. Mägisibulad on pottides igatahes ilusamad kui õues.

 Merikannid on ka vaatamata niisketele oludele väga ilusad. Kivirikud samuti väga rõõmsad. Kurekellad on kasvu alustanud. Nende kurekelladega on ka paras jama - esimesel aastal peale külvi nad reeglina ei õitse. Ja ega siis keegi neid ka ostma kipu. Aga kui õis lahti - anna ainult kätte. Eelmisel aastal nägin oma silmaga. Kanada kurekellad olid aasta potis olnud ja liikusid väga vaevaliselt. Kui laadale umbes 30 õitsevat potti kaasa võtsin, läksid need mõne tunniga. Sel kevadel siis erinevad kollaste õitega kurekellad peaksid kõigi märkide järgi olema minev kaup. Samuti laimivärvi õitega. Igasugu kurerehad ja maranad on ka täies elujõus.

Hetkel kell 6.56, päike juba paistab, külma on -4,4, tuuletu. Tihased veel söögimajadest viimast võtmas. Päev paistab tulema kevadine.
Igas kevades paraku ka mõni tõrvatilk. Nimelt eile ei olnud ses suhtes just parim päev. Teatavasti tee, mida mööda suurelt maanteelt koju sõidame, on ca 500meetri pikkune kruusatee lõik. Omal ajal, millalgi 1950.-ndatel mu vanaisa selle rajas. Aga suurte maade erastamise käigus mõõdeti see mitte teena, vaid põllumaa sisse. Seega kuulub see teejupike kuue erineva kinnistu juurde, mitte juppigi meile. Teed kasutame naabripreili (majani maanteelt ca 50m) ja meie koju jõudmiseks. Lisaks siis hunnik põllutöömasinaid. See selleks. Eelmisel kevadel sai siis tee korda - kruus peale, silutud ja väga hea sõidetavusega. Tee seisis kenas korras eilseni, vaatamata suht tihedale kasutusele. Eile siis algas ralli - naabripreili mingi külaline otsustas oma mootorrattaga kiiremad ringid teha. Kannatasin see paar-kolm ringi ära, aga kui see ratas juba umbes kümnendat korda sisse tuiskas, siis sain kurjaks. Läksin vaatama, et kas tee on ikka korras või on pinnas selliseks sõiduks siiski pehme. Ja oh sa püha müristus - mis rööpad, kruus laiali, kivid väljas. Kui ma siis naabripreili käest küsima läksin, et kas sel kevadel ostab tema kruusa teele, siis tegi ta mulle selgeks, et ma olen loll. Esiteks ei sõitnud tema selle rattaga, teiseks ei käskinud tema sõbral seda teed mööda  sõita ja üleüldse, meile käib rohkem autosid kui tema juurde. Jah - värvitud juuksed, küüned ja huuled ei anna ei haridust ega haritust. Kui omal ajal ei suudetud ka 9.klassi lõpetada, siis räägib see iseenda eest. Vana-aasta õhtul taevasse lastud rakettide rämps on siiani tee peal maas, jõulude ajal aknast heidetud kuusk siiani akna all, prügikastist lenduv praht ja prügi mööda õue laiali jne. Kummardamise ja prahi korjamise eest ju palka ei maksta. Sellest ma ei räägigi, et kuivanud oksad põõsas ei häiri kedagi ja mädanenud õunad aias puude all ka ju otseselt jalgu ei jää. Kahju on, lihtsalt kahju. Sina teed ja üritad, siis mingi suvaline kuju tuleb ja hävitab. Oleks mingid 15-16 aastased, aga ikka 30-le lähenevad inimesed. Olen küll kurb.
Aga kevad saabub kohe-kohe vaatamata kõigele.



8 kommentaari:

  1. Tõesti kurb ja vihaleajav ka, kust tuleb selline suhtumine aru ma ei saa aga eile nägin kaubanduskeskuses umbes sama vana paari ja mees viskas oma sokkide etiketid lihtsalt laias kaares põrandale 5 m prügikastist :( who cares

    VastaKustuta
  2. Sõitsin laupäeval teie teeotsast mööda ja vaatasin, et hoopis suurvesi tahab seda ära viia. Pisut vist oligi ülevool teda purenud. Sellistele asjadele tasub tähepelepanu pöörata ja lahendust otsida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selles on sul õigus. Tee otsa oleks arukas truup paigaldada. Paraku eeldab see kaevetöö ja truubi paigaldus parajat materiaalset vaba ressurssi, mida ju alatihti napib. Põldudel on küll kaevud, aga see suurvesi kihutab neist hooga mööda, tõenäoliselt on need kaevud muda täis ja kasutud. Aga tee lõhuti paraku vanast küünis mööda tulles meie poolt, seega see osa, mida koju pääsemiseks kasutab ainult meie pere.

      Kustuta
  3. Ilusad taimepotid trotsivad kenasti jätkuvat talve.
    Kahju jah, et valdavalt heade inimeste hulka satuvad ka need tõrvatilgad

    VastaKustuta
  4. Tee pilti ja suhtle politseiga, isegi kui avalduseks ja mebetlemiseks ei lähe. Selliste naabritega häid suhteid hoida ei ole vaja, nad peavad kartma, mitte suhtlema.
    Väga põnevad potikesed on, sooviks teile ilma yllatusteta kevadet ja et uuendatud kasvuhoone on korralikult tuulekindlam, soojem ja parem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ...menetlemiseks, pidi seal algusepool olema.

      Kustuta
  5. Kevad on kevad ja alati rõõmsalt oodatud. Tegelikult on eratee omanikul ka päris suured õigused määrata kes ja mis tasu eest tema teed kasutada tohib või teie juhul üle tema põlluserva liikleb. Küll on tõkkeid ehitatud ja tõkkeid lõhutud ning muud moodi Andrest ja Pearut tehtud. Kultuurne lahendus on rahaline tasu tee kasutamise õiguse eest kui ei saa sõbralikult hoolduse osas kokkuleppele. Selle lepingu saab täitsa ametlikult vormistada. Ka on mitmedki firmad maksnud erateede omanikele kahjutasu kui oma raskeveokitega teed rikkunud. Eks see asjaajamist nõuab, selleks jõudu ja kannatust.

    VastaKustuta
  6. See pottide harutamine on huvitav jah. Mul on neid vaid näpuotsa täis, aga põnev ikka. Kuidas mullikile töötab, anna aga teada. Kui mägisibulad olid potiga õues, siis nii hea nägu on küll imetlusväärne, mina hoidsin omadsid tänavu kasvukas, ikka neid, mis mul sügisel potti jäid.

    VastaKustuta