Lehevaatamisi kokku

reede, 27. jaanuar 2017

Aiahooaeg on alanud

Tänasega võin mina oma aiahooaja vist alanuks lugeda. Soojakraadid täna küll teab mis kõrgele ei kerinud, aga oli tuulevaikne ja mõnus õueilm. Kuigi jah, udu oli ma ei tea mitmendas astmes. Nähtavus oli küll olematu. Täna said siis mulda viimased püsikute seemned, mis mul varutud olid. Miskit ülipõnevat mul ei ole, aga nipet-näpet midagi ikka. Ja külvasin kasvuhoones, nii mõnus kohe. Tavaliselt jaanuaris saab ikka tubastes tingimustes külvid tehtud. Muidugi kui miskit uut seemnemaailmast veel kätte satub, siis katsetan ikka jälle. 
Puishortensiad ja jaapani enelad lõikasin tagasi, samuti hulka püsikuid, mis sügisel talvekaunistusteks alles said jäetud. Selle suure vettimisega olid nad juba inetud ja ega see mädanev ollus taime peal teda kuidagi ei kaitse ka. Esimene suur kärutäis sel aastal läks lõkkehunnikusse.
Vaher ja hobukastan jooksevad mahla, see on kindel. Ei oskagi arvata, kui veebruaris juhtub veel käre külm tulema, kas puudele liiga ka teeb. Mahl ju ringleb ja kui külmub, siis ongi pauk ja koorelõhe. Aga ei ole mõtet muretseda asjade pärast, mida juhtunud ei ole. Kollase kastani pungad on hobukastani omadest tunduvalt tagasihoidlikumad. Vähemalt elus tundub ta küll olevat. Söödava kuslapuu pungad on juba natuke avanenud, lehtede roheline toon paistab kohe silma.  Suurelehine pärn 'Tortuosa' uhkeldab oma punaste pungadega. Harilik sinilill ja aed-lumeroos valmistuvad õitsemiseks. Pisiputk uudistab maailma. Sellised tänased vaatlustulemused siis. Hullu ei paista aias midagi, vaatamata sellele, et seda vihma on tulnud pidevalt. Ei mahu see vesi enam kuhugi ära. No eks ta ikka looduses nii on, et tugevamad jäävad ellu. 
Tihased laulavad juba nädala jagu. Täna raadiost üks linnutark just rääkis, et tihastel hormoonid juba möllavad. Puukoristaja oli eile pesa koristamisega ametis. Kevade hõngu on õhus.
See talv ongi mul olnud vist elu kiireim, et ei ole jõudnud isegi kirjutada. Igasugu sada toimetust on pidevalt käsil. Linnakorteris on remont pooleli. Nii kuidas jõuan, nii teen. Maal sai ärklituba uue kuue ja sauna kaminaruum uue viimistluse. Ja muidugi kudumine võtab oma aja. 
Eile alustasin taas kodulehe korrastamist, mis võtab ka tohutu aja- ja energiakulu. Ja minu miinus on see, et ma ei tea ju veel, mida kõike ma kevadel pakkuda saan. Sp ongi natuke nagu keeruline. Kui tellid kauba sisse, oleks tunduvalt lihtsam. Tead ju täpselt, mida müüma hakkad. Aga ise ma selle tee olen valinud ja saan hakkama.

Nüüd veel targematele üks küsimus - miks mu hariliku kuuse 'Aurea' tüvi ja oksad on kõik sammaldunud? Mis võib olla selle põhjus ja mida tuleks teha? Mina küll ei tea. Kuusk näeb siis välja selline, ühesugune nii lõuna- kui põhjaküljest.


Silma alla jäi ka harilik ebatsuuga. Tema oli täna lihtsalt märg.

Vee üleküllus eilse seisuga.





10 kommentaari:

  1. Teil ikka lausvesi, meil metsaalune jääs, plusskraadidest hoolimata.
    Ka kaupa sisse tellides ei saa kunagi veendunud olla, et saad, mida tellinud oled. Loodus teeb igal pool omad korrektiivid.

    VastaKustuta
  2. Sul nii ilus elu - asjalik. Kui pottide puudus kummitama hakkab, karju appi. Toetame!

    VastaKustuta
  3. Elad ju lausa järvedemaal ja sinilill, pean vist enda omi ka uurima. Targad ütlevad, et kui puu noorelt sammaldub, pole kasvukoht õige. Minu Glehni kuusk oli ka mitu aastat kuidagi hädine ja smblaga. Lõpuks ilmselt kohanes ja kukkus kasvama, sammal ikka jäi aga edasi ei sammaldunud. Pead ehk süüa andma kui paremasse kohta enam istutada ei kannata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda kuuske ma transportida ei riski. Tõin vist kolm aastat tagasi Kilingi-Nõmmelt suured kuused, 'Inversa' ja 'Aurea'. Esimene ei pidanud üldse vastu ja hukkus. 'Aurea' juba kosub. Naabriteks serbia kuusk ja ebatsuuga. Kohal ei tohiks viga olla. Pean siis mõrusoolaga kevadel turgutama.

      Kustuta
  4. Oh kui huvitav, sul ei peaks seal ju soojem olema kui mul siin. Võib-olla pole ma ka nii hoolikas vaatleja olnud. Põhjaosariikidest tuleb juba lumekupu uudiseid :)
    Tihaseid olen ka kuulnud. Homme teen tiiru aias ja vaatan, mis toimub. Mul on ka veel tiba külvata. Nii tore!

    VastaKustuta
  5. Nii tore, et linde jälgid. Nad on väga põnevad. Kas tead, et lindude taluliendysctuleb kohe

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Taliloendus oli see sõna

      Kustuta
    2. Linnumaailm on tõesti põnev. Alles hiljuti veetis meil nädala siidisabade parv. Kui harilik pihlakas pildus marjad sügisel maha, siis mingi vana ema ostetud nn kultuurpihlakas hoiab marju kinni ja oh seda siidisabade pidu siis. Laulsid mis hullu, jaanuaris aed laulu täis. Kuigi mulle tundus, et mõned neist lindudest olid ka purupurjus. Igatahes liiklemisel oli näha kahtlaseid manöövreid. Siidisabade lahkudes oli urvalindude parv puude otsas. Aga selleks peab aega võtma, et neid vaadata ja vaadelda.

      Kustuta
  6. Siis on lõunas juba tõesti kevad kui niipalju ninakesi väljas. Meil siin on Külmakandi, ei sinilille, ei talikuppu, ei lumeroosi. Krookuste ninakesed on küll näha, aga need olid juba vana aasta sees sellised.

    VastaKustuta
  7. Sa oled ikka väga tubli. Selliseid, kes ise taimi teevad, võiks rohkemgi olla.
    Kui see kuusk pole veesoonel, on see mingi istutusaegna trauma. Sammal veel puud ei tapa, küll ta välja kasvab. Mõrusool ja tuhk on alati abiks

    VastaKustuta