Eks põhjamaalased tabavad end ikka aeg-ajalt mõttelt, et vot küll soojal maal oleks alles hea elada. Riideid vaja vähem, kütta minimaalselt, lund ei pea lükkama ja aasta läbi saad aiatöödega tegeleda, muidugi kui huvi on. Eile just kõndisin aias ja näpud nii sügelesid, aga mida sa ikka teed, kui maa on külmunud. Pildistasin paar päeva tagasi ka hetkel aktuaalseks teemaks olevaid epimeediume ja arutlesin nende igihaljuse üle. Kolm pilti saavad ka siia lisatud.
Punane epimeedium. Igihaljaks just nimetada ei saa, sest suur osa lehestikust juba krõbiseb. Samas on puhmik talvel vahva ka pruuni ja krõbedana. Pealsed olen lõiganud kevadel märtsis-aprillis, kuidas ilmaolud võimaldanud on. Esimesed õienupud pistavad ninad välja küllalt varakult.
Suureõieline epimeedium 'Lilafee'. Kasvatab korraliku puhma juba paari aastaga. Kahjuks tema puhul on mingistki igihaljast või pooligihaljast minu arvates vale rääkida. Enamus lehtedest on talvituma läinud.
Wilsoni epimeedium 'Frohnleiten' - hetkel kõige parema välimusega. Kevadel ostetud taimeke on jõudsalt kosunud. Tema talvitumise kohta ei julge veel midagi väita.
Ja eile õhtul sii ta algas, lumesadu. Ilus, valge, puhas. Talv on tulekul. Lumi on siiski võrratu, eriti kui teda viimastel aastatel suht vähe näha on olnud.
Võrgustatud puudel ei ole ka talvel viga midagi. Muidugi on iga puu ilma igasugu tarastamiseta kenam, aga meie tingimustes ei õnnestuks nii suureks kasvatada neist enamikku. Olen üritanud noori puittaimi kaitsta seni, kui ladvad sirguvad kitsedest kõrgemaks. Loomulikult ainult väärtuslikumaid.
Tänane päev algas niisiis lume lükkamisega ja neid radasid meil jagub. Küll saunani, väravani, väravast teeni, puukuurini, kasvuhooneni jne. Täna tundus see töö nauditav, aga kuna sel talvel kuulub kogu see kupatus minu kohustuste hulka, siis kevadel tahan ehk ka Austraaliasse :)
Lisan veel ühe tänase töö. Mul oli tund sellist pilla-palla vaba aega ja tahtsin hirmsasti voltida paberist ühte lumehelvest akna ette. Aastaid tagasi poisile koolis õpetati selliseid kerakujulisi, mitte ringikujulisi. tegema. Ilusad uhked olid meil linnakodus. Googeldades ma kahjuks selliseid ei leidnud ja siis võtsin ühe 3D plaani. Mõõtudele eriti ei mõelnud, mul varjaks maal pool akent. Sobiks kooli aula aknale. Oluline ei ole, riputasin seinale.
Lumi, eriti esimene ON ilus :), pärast on ka ilus aga see pole enam see tunne. Palju radasid lükata võib kevadeks tõesti Austraaliasse mineku soovi tekitada. Meie lükkame vähe radasid ja alles siis kui see on vältimatu, siis pole väga hull aga imelik küll, natuke ikka tahaks lükata :) mitte nii nagu kaks viimast ebatalve kui lumelabidatki ei olnud silmapiiril :)
VastaKustutaMul tuleb lumepilte nähes endiselt see 2009/2010 talve õudus meelde, kui organism oli operatsioonijärgselt vedel, lumi ulatus igal pool üle pea ja ma pidevalt oksendasin ülekurnatusest lumelükkamise käigus. Teiste aiapiltidelt on tore lund imetleda, aga oma õuele endiselt ei soovi, kuigi praeguseks on majas ka lumelükkamise masinad olemas.
VastaKustutaNii tore, et Sa aastaaegu hindad. Mulle talv meeldib kõige oma härmatise ja valge lumega. See esimene on alati nii puhas, et hingatagi ei julge :)
VastaKustutaMa mäletan ka neid lumerohkeid talvi, kus buldooserid enam teid lahti ei saanud ja meid koppadega välja kaevati, talvel olid hanged nii kõrged, et sõitsid nagu tunnelis, lumi kõrgus üle katuse. Oli küll ränk, aga ikkagi ilus- nagu põhjamaal :)
Mulle meeldis lund rookida, see oli vast kõige mõnusam tegevus talvises aias, puude toomine ei saanud selle lähedalegi.
Kui Sul niipalju teid on ja Sul on võimalik, katsu muretseda endale lumeluud (bensukas), kohe sadanud lumega pole enam mingit vaeva, raskele lörtsile ta abiks pole, aga mul on küll hea meel, et oli niipalju oidu, et ta majapidamisse muretseda.
Minu arvates pole meil ühtki igihaljast epimeediumi, rääkida saab ehk vaid talvehaljastest.