Naljakuu on läbi saanud

Lugesin siin äsja läbi kaasvõitlejate viimase nädala postitused ja teistega võrreldes on meil ikka palju hilisem kõik see tärkamine. Olen ennegi mõelnud, et kuskohast nad nii vara kevadel need õiteväljad alati võtavad, aga ju siis nii ongi. Täna silmasin päris palju erinevaid ülaste pilte. Mul ka neid siin päris mitmeid eri liike ja sorte kokku tiritud, aga täna ei olnud veel ühtegi õit, ainult nupud kõigil. Adoonis tegi täna esimest päeva silmad lahti. Sel polegi tegelikult tähtsust, nädal siia või sinna. Erinevad madalad tulbid ka järjest avanevad, kõik muutub rohelisemaks ja see eilne jube kole külm märg ilm asendus täna fantastilise kevadilmaga. Päike põletas vist kõrvalestad ka ära, mulle vähemalt tundub niimoodi. Kahjuks sai fotoka aku tänase suure pildistamisega tühjaks ja laadija mõistagi linnas. Aga linna satun viimasel ajal harva, homme pean ikka minema.

Tänane suurem töö oli jällegi laiutajate kaevamine ja otse põletushunnikusse. Jaapani katkujuur 'Nishiki Buki', minul sai temast villand. Selge see, et mõni jupp veel kuhugi jäi, aga suurem osa vast kätte saadud. Kohutav laiaja ja jõuline. Ja siis see imepeene nimega Puju, harilik `Oriental Limelight`, ronis maasse kaevatud ämbrist ka välja.  No mida mida. Saan ilma temata ka elatud. Terve elu ongi üks suur valik.

Aga muidu on mõnus, potistan, pakin, korrastan, imetlen, avastan, kuulan linnulaulu...ja õhtuks jälle surmväsinud, homsed plaanid peas keerlemas.

Paar päeva tagasi üritasin pildile püüda kobarskopooliat.