aga ma ei ole juba kaks kuud siia jõudnud midagi kirja panna. Häbi hakkab enda ees, et ei leia selleks aega. Algsed plaanid olid igapäevatööd kirja panna, et järgmisel aastal hea kõike võrrelda jne, nüüd ei jõua ma kuskile. Päevad mööduvad nii kiiresti ja õhtul eelistan pigem lugeda kui arvuti taga istuda. Tänase vihmase ilmaga tõin raamatukogust viimased Koduaia numbrid ja ühe Kodukirja, need ootavad praegu lugemist. Vaatan fotode järgi viimase kahe kuu tegemisi, siis saan midagi ikka kirja. Igatahes aiatöödega olen vägagi järje peal. Olen nii palju taimi ümber istutanud nagu ei kunagi varem. Ka palju puid-põõsaid on parema elupaiga otsinguil uue pesa leidnud. Jääb vaid loota, et see talv mind ja taimi hoiab ning kevadel nad ka täies elujõus on. Kardan just mustade leedrite ja amorfa pärast. Need sellised õrnemad sisemaal ja olid ka küllalt suured, kui neid ümber paigutasin. Lõikasin neil tagasi nii juuri kui maapealset osa ja praeguseni on nad küll päris hästi vastu pidanud, istutamisest üle nädala möödas. Mürikaaria on ka väga vale koha peal, aga seda ma enne talve ei julgenud liigutada. Võtan talvel talt igaks juhuks ka pistoksi ja kevadel tuleb talle sobivam elupaik otsida. Kevadist istutusaega jäävad ootama ka pfitzeri kadakas, tiivuline kikkapuu, iluõunapuu `August Vaga` seemik ja veel mõned elanikud. Samas sai nii palju taimi komposti viidud ja põletatud. Punapaju ` Nana` saavutas aastaga sellised hiiglaslikud mõõtmed, et olin sunnitud ühe põõsa likvideerima. Üleüldse on selle pajuga seoses mul tekkinud mõningad kahtlused. Nimelt mu sugulase aias kasvab kaks paju, mis on umbes 3-4m kõrgused ja laiused kerad. Ta väidab, et ostis taimed ammu Luualt ja nimeks olevat salix purpurea `Gracilis`. Vaadates enda Luualt toodud `Nana`-sid ja sugulase suuri pajusid, tekkis mul kahtlus, et kui ma oma paju tagasi ei lõika ja 10-15aastat kasvada lasen, siis ongi `Nana` asemel `Gracilis`. Jutt segane, aga ma vähemalt proovin. Eelmisel talvel tehtud pistoksad on kenast kasvanud ja kevadel otsin paarile taimele koha, kus nad saaksid segamatult laiutada. Vaatan, mis välja tuleb. Pistokstest veel nii palju, et lugesin just Rein Sanderi puude raamatust, et leedri pistoksad on parem võtta sügisel ja panna kohe ka mulda. Selle töö teen ka peale lehtede langemist, eks kevadel ole tulemus näha. Mul on nelja sorti musta leedrit ja katsetan kõigiga. Amorfat ümber istutades võtsin ka mõned oksad ja panin maasse, aga eks tulemust näeb siiski kevadel, kuigi ma kahtlen nende kasvama minekus.
On üks põõsas, millega ma rahul ei ole, see on jaapani enelas `Macrophylla` .Luualt on ta toodud ja seal kasvuhoone kõrval ta mulle väga meeldis. Millegipärast ei ole kodus tal mingit vormi ega kuju, ainus ilu seisneb tema sügisvärvuses. Ja mure on just sellega, et ta ei hoia end püsti, vaid lamandub. Lugesin kuskilt, et inimesed ei oska teda õieti tagasi lõigata ja sp ta lamandub. Soovitati põõsas maapinna lähedalt tagasi lõigata, mitte nii nagu teisi jaapani enelaid. Seda ma ka eelmisel kevadel tegin, aga ikka on põõsas mööda maad laiali. Katsetan järgmisel aastal veel, aga kui miski ei aita, siis vahetan ta millegi vastu välja. Selline näeb ta välja minul.
Kahevärvilise päevakübara Rudbeckia hirta var. bicolor seemikute kasvust ei ole ma siiani aru saanud, on ta püsik või kaheaastane nagu mõnel pool väidetakse. Minul on ta juba aastaid tulnud ühest ja samast kohast. Sügisel maapealne osa täielikult hävib, aga järgmisel kevadel on ta platsis ja õitseb sügisel väga pikalt.
Järgmisel pildil on üks imekena floks, mille sordi peaks kiirelt tuvastama. Nimelt sai ta toodud eelmisel suvel Pangodi äärest kursaõe sõbranna käest. Miskipärast tuli ta koos sügisastriga. Viimane paljunes jõudsalt, aga floks seal keskel jäi kiratsema. Igatahes harutasin ta nüüd lahti ja sain ka juured kenasti kätte. Kuigi see töö oleks tulnud teha kevadel, ei olnud see võimalik, sest lehtede järgi oli suht raske seal juuri harutada. Loodame et floks ka kevadel olemas on.
Ja nüüd minu pähklipuu seemik. Eelmisel sügisel Palamuselt tõin pähklid ja pistsin maasse, tärkas 6 taime, mis on juba arvestatava paarikümne sentimeetri kõrgused. Ühe on küll jänes nahka pistnud, aga 5 on täies elujõus. Kaks neist istutasin juba tulevasse kasvupaika ja 3 jätan müügiks või vahetuseks. Kahjuks samuti tuvastamata, kas on hall või mandžuuria pähklipuu. Igatahes laupäevases aiasaates R. Pehter tutvustas enda aia pähklipuud, mida ta regulaarselt tagasi lõikab ning madalana hoiab. Temal oli küll mandžuuria pähklipuu, mis sellise lõikuse tulemusel meenutas tõesti "kodumaist palmi". Kuna aastane juurdekasv võib pähklipuul olla kuni 2meetrit, siis selline tagasilõikus igati lahe. Seda ma katsetan ka kindlasti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar