Lehevaatamisi kokku

laupäev, 25. juuni 2011

Selleks aastaks siis jaanid läbi

Enne jaani jõudsin veel taimede inventuuri ära teha. Kas just kõik kirja said, aga vast nii enam-vähem. Üritan lähipäevil kõik arvutis ka kirja saada, et alati oleks nimetused käepärast võtta. Millegipärast hakkavad need nimed juba sassi minema ja ladina keel ka ununema. Hea blogist vahetevahel üle vaadata ja meelde tuletada. Ikka ei saa ma üle ega ümber neist hollandi iiristest, no on tõeliselt väärikad. Kaks kollast lõid enne jaani õied lahti.
Kaukaasia tähtpea - Scabiosa caucasica on samuti üks mu lemmikutest. Dekoratiivne lehestik ja pikalt õitsev lilleke.

Esimesed õied on avanenud ka valgel vesiroosil. Viljandis on Valuoja järve üks külg vesiroose nii täis, et õis on õie kõrval. Ju neile meeldib elu looduslikus tiigis rohkem kui kilepõhjalises, sest looduses paistavad nad varem õitsele minema kui minu tiigis. Eks elus on ikka nii, et vabalt kasvavad taimed ja loomad on õnnelikumad kui puuri või siis potti pistetuna.
Eelmisel kevadel Seemnemaailmast tellitud Pürenee kurereha `Bill Wallis` on samuti lilla kleidi selga visanud ja näitab kaua lillat helki. Ainus suur viga selle taime juures on see, et üks ta suurimaid eesmärke on täita maa lastega. Kuna need õied on tal ka pisikesed, siis on väga tüütu noppida õitsenud õisi, et ta oma seemneid mööda ilma laiali ei pilluks. Ja ausalt öeldes ei ole ma kunagi neid õisi ka viitsinud noppida ja seepärast õitseb neid kurerehasid mitme põõsa all.
Paar aastat tagasi tõin Luualt kuuse tuuleluua seemiku, mis on siiani istutusalas hästi edenenud, aga sel aastal on mure - kuivanud on kuuse latv. Millest see tingitud on, ei olegi jõudnud veel uurida, aga pean ikka asja käsile võtma. Mõned päevad tagasi teatas sõbranna, et tema kuusel täpselt sama mure. On meil ennegi hariliku kuuse ladvad söödikud nahka pistnud ja tavaliselt on nad ikka taastunud. Lootus jääb.
Nii palju siis taimemaailmast. 
Jaanid sai veedetud Hiiumaal. Startisime 22. ja täna saabusime. Internetist lugesin, et kahe päeva jooksul toimetasid praamid Hiiumaale 6112 inimest. No see oli ka ajuvaba. Sadamasse jõudsime 14.30 ja saime 17.00 väljuvale praamile. Piletid olid meil broneerimata, sest ei olnud enam, mida bronnida. Sadamasse jäi meist maha ikka tohutu aotode mass. Ja seda tuult, mis Hiiumaal 23.juunil oli, on raske kirjeldada. Meil siin ei ole minu silm küll nii tugevat tuult näinud kui Sõru sadamas sel päeval. Kõik, mis oli kinnitamata, see ka lendas. Käisime kolmel erineval jaanitulel - Kõrgessaares, Sõru sadamas ja Kassaris - vaffa oli. Kassari loodus pani lausa ahhetama. Juba need kadakad, maranad, kukeharjad, mida kõike meil looduses just tihti ei kohta. Ja meri, merel luiged, kadakatega pikitud rannad, kadakate vahel piilumas karvased lihaveised - see oli lihtsalt ilus. Ilu iluks, aga kodus on ikka kõige parem ja oma voodi kõige kallim.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar